olenemata sellest, kas tegemist teadmise või eksliku uskumisega. Arvata, et sõnadele "uskuma" ja "teadma" peavad vastama erinevad seisundid, oleks sama hea kui uskuda, et sõnale "mina" ja nimele "Ludwig" peavad vastama erinevad inimesed, sest mõisted on erinevad.. Ludwig Wittgenstein kirjutab oma "Filosoofilistes uurimustes" järgmist: ...Kui keegi kirjeldab keele õppimist nõnda, siis usun, et ta mõtleb eeskätt nimisõnadele, nagu " laud", " tool", " leib", ja isikunimedele, alles teises järjekorras teatavate tegevuste ja omaduste nimedele ja ülejäänud sõnaliikidele kui asjadele, mis ise korda saavad. Mõtle nüüd niisugusele keelekasutusele: ma saadan kellegi poodi. Ma annan talle sedeli, millel on märgitud "viis punast õuna". Ta viib sedeli poodnikule; see teeb lahti sahtli, millel on märk "õunad"; siis otsib tabelist üles sõna "punane" ja leiab selle kõrvalt värvinäidise; siis loeb ta
seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed ,,Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224 1227, leidub ladinakeelse teksti sees lisaks koha- ja isikunimedele paar eestikeelset sõna ja lause Laula! Laula! Pappi! Alates XVI sajandist on meieni säilinud ka pikemaid eestikeelseid tekste. Kõige vanem sidus tekst sisaldub Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535. See on Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon
Eduard Roos eristanud nelja perioodi: - Muistsed isikunimed - Kristlikud mugandnimed - Rahvusvahelised mugandamata nimed - Eesti nimed Põhilisim Roosi artikkel. Allikad, kust nimede kohta infot, on piiratud. Eeskätt kroonikad ja vanad arveraamatud, vakuraamatud jms. Kui nimesid struktuuri järgi uurime, võib neid jagada kolme rühma: - Lihttüved - Liittüved Kirjapildi tõlgendamisega raskusi. Mitmeosalistes nimedes. Perioodil, kui toimus üleminek kristlikele isikunimedele. Muistsed nimed lisanimedena kasutusel: - Lisanimed - Kohanimed - Isanimed Nimede teemad: - Loodus (linnud) - Inimese omadused - Abstraktmõisted - Väga vähe ,,sõjakaid" nimesid Roomlaste puhul teame eelkõige meestenimesid. Moodustati naissoovorme suguvõsanimedest. Naistenimesid ei ole palju teada. Muistsete eestlastega sama mure: ürikutest naistenimesid ei leia. Esimest korda naisenimesid meetrikaraamatutes, mis on
Võiksime sellest võtta eeskuju. Samuti tuleks isikunimekomisjoni juurde koondada erialase kirjanduse kogu, kuhu tellitakse ja ostetakse isikunimekorraldust puudutavat kirjandust nii kodu- kui ka välismaalt. Praegu Eesti raamatukogudes leiduv onomastiline kirjavara on võrdlemisi kaootilise koosseisuga, tihti puuduvad kesksemadki erialased ajakirjad. Eriti nimekorralduse seisukohalt oluline nimeõigust puudutav osa on puudulikult komplekteeritud. Isikunimedele on senini ilmselgelt liiga vähe tähelepanu pööratud. Nimedest võiks lühiülevaate saada näiteks juba koolis (Soome kooliõpikutes on nimede päritolu jm üldjoontes käsitletud). Nii tekiks ehk arusaam, et nimed on meie või mõne muu rahvuskultuuri osa ja nendega ei tohi omatahtsi ümber käia; samuti tuleks püüda kummutada üldlevinud arusaam, et nimed asuvad väljaspool igasuguseid reegleid (keele struktuur, õigekirja küsimus, traditsioonid). 4 KOHANIMED 4
annaabi.ee 
