Lugu pealkirjaga ,,Kultuur ja elu" keskendub peamiselt ajakirjanik Jüri Kotsinevile ning suures osas tema baltisakslasest vanaonule, kes oli olnud Siberis vangilaagris ning hiljem Ida-Saksamaalt läände põgenenud. Portreelugu Nellie Blyst püüab taaskord avalikkuse ette tuua eestlastele vähetuntud märkimisväärset kultuuritegelast. Lugu Tõnu Uuskülast on kirjutatud intervjuuvormis ja keskendub tema ametile vanade trükiste ja käsikirjade konservaatorina. Isikulugude kategoorias on analüüsitavas neljas numbris ilmunud kaks arvamuselaadset lugu pealkirjadega ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes" (1/2011) ja ,,Vabadusvõitleja Roland Wilson Reagan" (1/2011). Esimeses loos vastab artikli autor Peep Varju Piret Tali kriitikale kirjanik Sofi Oksaneni kohta. Teine lugu on autor Kuno Raude austusavaldus USA presidendile Ronald Reaganile tema Baltikumi-sõbraliku poliitika eest.
mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib,
mäletasid veel ajaloolisi sündmusi, nagu sõda jne. Romantiseeritud indiaanlased - nende ümber on arutatud, palju nad tegelikult kujutasid neid indiaanlaste hõime. Cooper ja ka Scott on suured eeskujud Balzacile. Rääkides Euroopa realsimi tekkimisest me peame rääkima Balzacist (soovitab lugeda saatesõna, see on väga valgustav). Sajandi lõpul ütles Oscar Wilde, et kui te soovite teada saada midagi Pr ajaloost, siis lugege Balzaci, kuigi ka temal on need lood läbi isikulugude. Balzac ise ütleb, et tahab kirjutada teaduslikku romaani - läbiv märksõna, mis läbib 19. sajandi proosat. Kõige pealt ta tahab olla loodusteadlane, võtta need inimtüübid - talle jääb märkama, et tegelikult on seda võtet juba kasutatud - nt Moliere. Balzac räägib, et inimtüübid jagunevad bioloogiliselt, paneb tüübistiku kirja. Pärast realsimi kese lange mujale ja siis neid tüüpe enam ei kujutata. Aga 19. sajandil püütakse neid tüüpe liigendada
Rahva Muuseum, spordimuuseumid, noorgiidid); 7. üleriigilised kodu-uurimiskonverentsid, konkursid ja võistlused. Õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest Teema ja pealkiri 1. Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib. 2. Pealkiri ei hõlma kõiki töös käsitletud teemasid. 3. Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat eelteavet kui lihtsalt ,,Minu isa", ,,Minu vanaema" ,,Aino Aasa" jne. Isikulugude puhul peab pealkirjas kajastama kõnesoleva isiku tegevusvaldkonda (õpetaja, tuntud sportlane või muusik jne). Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile. Sissejuhatus, eesmärgid 1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest. 2
annaabi.ee 
