jaoks kehtivad järgnevad põhimõtted: kiiritust tekitav või selleks võimeline kiirgustegevus on vastuvõetav ainult siis, kui ta annab kiiritatud indiviididele või ühiskonnale piisavalt selliseid hüvesid, mis kaaluvad üles tegelikud või võimalikud kiirguskahjustused (kiirgustegevuse õigustus); kõigi kiirgustegevuste poolt tekitatavad isikudoosid ei tohi olla suuremad kindlaksmääratud doosi piirmäärast (isikudooside piiramine); kiirgusallikad ja seadmed peavad olema varustatud olemasolevates tingimustes parimate kaitse ja ohutusvahenditega, et kiirituste suurus, nende tõenäosus ja kiiritatavate inimeste arv oleks nii väike kui see mõistlike kulutustega on saavutatav, arvestades nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid, ja et saadavad doosid ning kaasnevad riskid oleksid piiratud (kaitse ja ohutuse optimeerimine, nn. ALARA printsiip); sekkumisega tuleb vähendada kiirgustegevusse
Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele
vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll Isikudooside seire Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel Kiirguskeskus Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia pöördub soojuseks- termiline kahjustus Silmad- nägemise kaotus Nahk- pigmentatsioonihäired Põletus Laserkiirgus Kasutamine Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu sulgemiseks Endoskoopias Teaduslikes uuringutes Mitte vaadata laserkiirt, aparatuuril kaitsekilp, küljeklappidega kaitseprillid, juhendamine
Illustratsioon 3 Meditsiinis kasutatav röntgenkiirte aparaat (http://www.radiologie- diepholz.de/images/untersuchungen/digi_roentgen_2.jpg ) KIIRGUSMÕÕTMISTE MEETODID KIIRGUSHÄDAOLUKORRA MÕÕTMISED Teostatakse ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmisis (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainet, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [] Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [] Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele
annaabi.ee 
