põhiseaduslike institutsioonide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute põhitegevuse arhivaale; nõustab arhiivimoodustajaid ja -valdajaid arhiiviväärtuse saanud arhivaalide korrastamisel ja kirjeldamisel enne arhiivi üleandmist. 2. Teatmetalitus kirjeldab ja korrastab eeskätt Riigiarhiivi vastu võetud vanemaid dokumente, tegeleb arhiiviteatmestu arendamisega, veebipõhiste infosüsteemide täiendamise ja kontrollimisega. 3. Isikuarhiivide talitus nõustab eraõiguslikke asutusi arhiivinduslikes küsimustes, hindab ja kogub isikuarhiive ja tegevuse lõpetanud eraõiguslike asutuste ja organisatsioonide arhiive. Korrastab ja kirjeldab arhiivi vastuvõetud materjale, koostades nimistuid jt teatmestu koosseisu kuuluvaid dokumente, tagades nii juurdepääsu eraõiguslikes ja isikuarhiivides olevale teabele. 3.3 Kasutusosakond Kasutusosakonna põhiülesanne on riigiarhiivis säilitatavale kultuuripärandile juurdepääsu korraldamine
Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine Eesmärgiks anda soovitusi Rahvusarhiivi arhiivijärelevalve alla kuuluvatele asutustele dokumentide säilitustähtaja määramiseks ja arhivaalide hävitamiseks. Käsitlusala: Dokumentide säilitustähtaja määramine; (esmalt lähtuda seadusest, teisalt lepingulisusest) Dokumentide eraldamine hävitamiseks. Alatine hoitakse kuni asutus tegutseb Arhiiviväärtuslik igavese säilitamisega Isikuarhiivide korrastamine Isikuarhiivide omanikele ja valdajatele isikuarhiivide korrastamise põhireeglite tutvustamiseks. Käsitlusala: Isikuarhiivi korrastamine; Füüsiline korrastamine; Hoiutingimused; Üleandmine Rahvusarhiivi; Juurdepääsutingimused Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine Mõeldud mittetulundusühingutele (seltsid, parteid, liidud, ühingud) arhiivide korrastamise põhireeglite tutvustamiseks, kuid sellest on abi ka väiksematel äriühingutel. Käsitlusala: Dokumentide loetelu;
2012 Veekahjustustega arhivaalide käsitsemine, 2011 Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine, 2010 Arhivaalide üleandmine, 2009 Dokumendi- ja arhiivihaldus, 2009 Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, 2008 (uuendamisel) Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine, 2008 Isikuarhiivide korrastamine, 2007 Mittetulundusühingute arhiivide korrastamine, 2007 Arhiivimaterjalide eksponeerimine, 2006 Soovitused tugifunktsioonide dokumentide hindamiseks, 2006 Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus, 2006 Ohuplaani koostamine, 2005 Digitaalse info hävitamine ASUTUSESISESED Dok. Halduse ALUSDOKUMENDID: ASJAAJAMISKORD: alusdok. Asutuse asjaajamise ja dh korraldamiseks.
isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega. Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on tallel väga palju Eesti lähiajalooga seotud dokumente. Saab jagada kolmeks: föderaalarhiivideks, ametkondlikeks arhiivideks ja kohalikeks arhiivideks. Nendest 3 kõige olulisemad on föderaalarhiivid - need, mis kuuluvat ametlikku arhiivisüsteemi. Kohalikud arhiivid on seotud konkreetse piirkonnaga, üldiselt
annaabi.ee 
