seotus ja elukaugus, mis omakorda pärsib huvi õppimise vastu. Artiklis antud soovitused: Kõik haridustasandid ja õppeained peaksid omavahelise konkureerimise asemel tegutsema ühise eesmärgi nimel, et pakkuda noortele haridust, mida nad vajavad ja soovivad. Koolis tuleks rohkem tähelepanu pöörata sotsiaalsete oskuste arendamisele. Lapsevanemad leidsid, et haridusprogramme peaks muutma isiksusekesksemaks, näiteks kaasama edukamaid õpilasi mahajääjate õpetamisesse. Artiklis antud soovitused ei olnud väga hästi kooskõlas uuringu eesmärkidega. Enamuse soovituste sisuks oli see, mida peaks haridussüsteemis muutma. Uuringu eesmärgiks oli aga luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Ainult lapsevanemate poolne soovitus ütleb, mida haridusprogrammi muutmiseks teha võiks. Artiklis antud soovitused olid kooskõlas uuringu tulemustega. Näiteks oli uuringu
Nõukogude ajal oli enamus kaubast defitsiit, seega ettevõtjad ega ka klienditeenindajad ei muretsenud palju sellepärast, et kas kaup saab müüdud. Kaupade ja teenuste valik oli väike ja kõike oli piiratud kogustes. Teati, et inimesed ostavad, teenindusest seejuures hoolimata. Kliendi ja klienditeenindaja vahelisele suhtlusele suurt tähelepanu ei pööratud. 2.2. Teenindus tänapäeval Võrreldes varasema ajaga on praegune teenindus Eestis muutunud isiksusekesksemaks. Pööratakse suuremat tähelepanu igale kliendile ja antakse neile ka täiesti indivuduaalset tähelepanu, kui see on vajalik. Kliendile püütakse jätta mulje, et just tema on ettevõtte püsimiseks oluline lüli. Kliendisõbralikkus on praeguse aja teeninduse juures üheks oluliseks märksõnaks. Tänapäeval on kaupade nõudlus ja pakkumine suur, mis tähendab, et ühte toodet või teenust on võimalik saada mitmelt poolt ja seega eelistatakse oma raha maha jätta
rahvuslik taassünd. Esialgu oli selle varjus toimuv liikumine radikaalne ja absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismi ajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõueteks. Teine suund liikumine looduse ja lihtsuse poole. Kolmas nõue loobumine aristokraatilikest, klassitsistlikest normidest. Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused, kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke). Herderi põhiideeks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. Kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele
Esialgu oli selle varjus toimuv liikumine radikaalne ja absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismiajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõudeks. Teine suund liikumine looduse ja lihtsuse poole. Kolmas nõue loobumine aristokraatilikest, klassitsistlikest normidest. 1 Kadus klassikaline kaanon, mis nägi ette ratsionaalset ülesehitust 2 tegelaseks, aineks saab väike inimene ja tema kannatused 3 kirjandusteaos muutub isiksusekesksemaks (selle varjus ohjeldamatu kangelase teke) 4 midagi aristokraatia vastu (ma täpselt ei jõudnud kirja panna ja ei mäleta, sest ta rääkis nii kiiresti). Herderi põhiteesiks on see, et igal rahval on oma kirjandus, mida kannab rahvusik vaim. See kirjandus sõltub kliimast, keelest, kommetest, looduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest. Kirjandus on elusorganism, ta sünnib, areneb, sureb nagu iga teinegi organism. Teatud alus kirjanduslugude koostamiseks