ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID TROMBOLÜÜTIKUMID Suure riskiga patsienditdel trombi lõhustamiseks. Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest. STREPTOKINAAS PLASMINOGEENI AKTIVAATORID Toodavad streptokokid. ALTEPLAAS (Actilyse) Palju kasutatud ja uuritud. Manustatakse i/v Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini. Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED: Verejooks KÕRVALTOIMED: Verejooks ...
KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eest). 3. Millal kasutatakse trombolüütikume? - Suure riskiga pt trombi lõhustamiseks. - Eesmärk on taastada verevool. - MI trombi lõhustamiseks, või isheemilise ajuinsuldi korral. 4. Millise mehhanismiga töötavad trombolü...
haigel tekkis raskusi kindla vahemaa läbimisega, trepist käimisega jms. Käte jõudluse ja osavuse hindamiseks võib selgitada, kuidas haige saab hakkama igapäevaste toimingute ning oma tööga. Millal suutis patsient viimati käsi kasutada riietumisel, nööpimisel, kammimisel, sigareti süütami sel, nõudepesul, klaviatuuriga töötamisel jne. Neuroloogiliste nähtude järsk ilmnemine on iseloomulik vaskulaarsele haigustele. Kui need tekivad rahuolekus, näiteks une ajal, võib arvata isheemilist insulti, kui aga aktiivse tegevuse ajal, siis on tõenäosem kahtlustada hemorraagilist insulti. Neuroloogilise leiu aeg lane progresseerumine nädalate või mõne kuu jooksul viitab tavaliselt ajukasvaja arenemisele. Tuleks otsida tegureid, mis põhjustasid või soodustasid haiguse teket või ka haigusnähtude taandarengut. Kas haigel on kokkupuuteid toksiliste ainetega, nagu alkohol, raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on
713 Probleemid ja tüsistused Probleemid Kõritoru õige suuruse valik. Manseti purunemine kõritoru sisestamisel (patsiendi sakilistest hammastest). Suur keel takistab kõritoru paigaldamist. Mitteadekvaatne ventilatsioon: kõritoru liiga sügaval või purunenud mansett. Tüsistused: Postoperatiivselt anesteesiga patsientidel on peale kõritoru eemaldamist täheldatud kurguvalu, düsfaagiat, düsfooniat, valu lõualuudes, keele/neelu tuimust, isheemilist muutust suuneelu limaskestal. Need tüsistused on sarnased kõigil supraglotiaalselt paigaldatavate vahenditel. 51.1.6. Kõrimask Üldine sissejuhatus Kõrimask on loodud näomaski alternatiivina. See koosneb torust ja maskiosast. Kõrimask viiakse kõri alumisse osasse otse ülalpool kõrisõlme nii, et see hõlmab kõrisõlme ja kõripealise (epiglottis). Maski servana ümbritsev mansett tihendab hingamisteede sissepääsu ja eraldab selle söögitorust ja neelust