oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab aga saagi valmimist isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisega. Kultuurmustika marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)).
aastal, sõltuvalt istutatud taimede vanusest. Suure saagi ja kvaliteetsete viljade saamiseks on tähtis risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge rohuga suureneb õhuniiskus, see soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Aastatega hakkab kile lagunema ning halveneb kilealune õhu- ja niiskusrežiim
Õied viietised, sigimik ülemine Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad ümbritsevad tihedalt sigimikku, aga pole kokku kasvanud Vili on kupar või mari Umbes 900 liiki, neist pooled kuuluvad põhjapoolkera perekonda kannike (Viola) Troopiliste perekondade õied ei sarnane kannikestega, on aktinomorfsed Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad) õied Eestis perek. kannike, 16 liiki Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised Perekond naistepuna Ravimtaimed Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega
linnud ja imetajad). 68. Inbriiding,autbriiding----leidsin lühema vaste Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna taimed iseviljastuvad, siis nende järglaskonnas on heterosügootide osakaal vähenenud 25%-ni ja kui sama kordub ka järgmiste põlvkondade puhul, on 10-ndas põlvkonnas 99,9% homosügoote. Populatsioonides, kus inbriiding on tavaline, on homosügootsuse tase kõrgem ning avalduvad paljud retsessiivsed tunnused. Inbriiding mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu näiteks keha suurus, elujõulisus, viljakus. Mida suurem
Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise 25 tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna taimed iseviljastuvad, siis nende järglaskonnas on heterosügootide osakaal vähenenud 25%-ni ja kui sama kordub ka järgmiste põlvkondade puhul, on 10-ndas põlvkonnas 99,9% homosügoote. Populatsioonides, kus inbriiding on tavaline, on homosügootsuse tase kõrgem ning avalduvad paljud retsessiivsed tunnused. Inbriiding mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu näiteks keha suurus, elujõulisus, viljakus. Mida suurem
Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna taimed iseviljastuvad, siis nende järglaskonnas on heterosügootide osakaal vähenenud 25%-ni ja kui sama kordub ka järgmiste põlvkondade puhul, on 10-ndas põlvkonnas 99,9% homosügoote. Populatsioonides, kus inbriiding on tavaline, on homosügootsuse tase kõrgem ning avalduvad paljud retsessiivsed tunnused. Inbriiding mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu näiteks keha suurus, elujõulisus, viljakus. Mida suurem
annaabi.ee 
