Aleksander II (29. aprill 1818 Moskva 13. märts 1881 Peterburi) oli Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atentaadi käigus. Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks
Eestis on parajasti pärisorjuse aeg. Aeg 19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud. Tegevuskäik Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarestis Võisikul ning Jakob kirjutab oma päevikus sündmusi täpselt nende juhtumise järejorras. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva Masingu juurde õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga. Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord. Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma
Timo mõttekäigud ei jõua seega otseselt lugejani, vaid Jakobi suu läbi, nii läheb mõndagi kaduma. Kross on aga väitnud, et ta ei saanud kirjutada Bocki seisukohalt, sest tal polnud niipalju materjali. Haritud, mõtleva inimesena näeb Bock riigis võimutsevat alatust ja arutust, keeldub respekteerimast üldisi valesid. Ütleb krahv Peter Pahleni juures:"Ma olen keiser Aleksandris lõplikult pettunud". Timotheus von Bock ütleb isevalitsejale tõde ja saab tasuks 9 aastat kindlusvangistust üksikkongis, seejärel tunnistatakse ta nõdrameelseks ja suletakse eluaegsesse koduaresti. Kõlama jääb aga mõtleva inimese aktiivsus, mis nõuab teatud kitsendustest üleastumist ja eetilist eneseteostust- olgu või enesehävitusega riskides. 1982 ,,Rakvere romaan"- käsitleb Rakvere linna võitlust oma õiguste eest 18.saj. feodaalse omavoli vastu. Linn on priiuse sümbol. Jutustatud koduõpetaja Berend Falcki poolt.
3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile. c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale. Demokraatia vormid- Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu
A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik): Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarrestis Võisikul ning edasi hakkab Jakob Mättik oma päevaraamatus sündmusi ajatelge pidi lahti seletama. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva koos Jakobiga Masingu juurde viieks aastaks õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga. Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord. Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma