Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,
2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš. Biotsönoos – taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine – Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed(toituvad valmis orgaanilisest ainest) Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt – põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,
kemotroofseteks (mitmesugused orgaanilised ja anorgaanilised ained). Iga rühm jaguneb veel vastavalt ainevahetuses oksüdeeritava aine iseloomule: 1. organotroofseteks (tarvitatakse energeetilise materjalina orgaanilisi aineid) 2. litotroofseteks (kr k sõnast "lito" kivi- kasutavad energiat anorgaanilistest materjalidest) Mikroorganisme võib jaotada ka selle järgi, millisel kujul nad saavad ümbritsevast keskkonnast süsinikku. 1. Autotroofsed (isetoituvad) mikroorganismid. Tarvitavad ainsa süsiniku allikana CO2, millest saavad sünteesida neile vajalikke süsinikku sisaldavaid ühendeid. Siia toitumisgruppi kuuluvad foto- ja kemolitotroofide esindajad. 2. Kemotroofsed mikroorganismid (toituvad teiste arvel). Nad saavad süsinikku küllalt keerulistest orgaanilistest ühenditest. Kui autotroofid varustavad ise end süsinikuga, siis kemotroofid peavad toituma
Zooloogia osa, mis uurib ämblikulaadsete (Arachnoidea) klassi lülijalgseid. Parasiitsed ämblikulaadsed on enamasti lestaliste (Acarida) seltsis, mida uurib akaroloogia. Vt. ka veterinaararahnoloogia ja veterinaarakaroloogia. arahnoos (kr. arachne -- ämblik + "--osis" -- haigust tähistav järelliide). Ämblikulaadsete (klass Arachnoidea) põhjustatud parasitoos. Vt. ka akaroos e. lesttõbi. autotroofsed organismid (kr. autos -- ise + trophe -- toit) -- isetoituvad organismid. Sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest peamiselt päikeseenergia abil. Nad on orgaanilise aine tootjad looduses -- produtsendid ja paiknevad toitumisahelas esimesel troofilisel tasandil. Enamuse autotroofsetest organismidest moodustavad rohelised klorofülliga taimed. 3 avirulentsed parasiiditüved (kr. a -- eitust väljendav eesliide + ld. virulentus -- nakkusvõimelisus, nakkusmürgisus; parasiit)
annaabi.ee 
