Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib: August Rei, Karl Ast; vasak tiib: Mihkel Martna, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär. Eesmärk: sotsialism ehk sotsiaalsed reformid läbi parlamendi. Suurim erakond. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) ehk isesotsid. 1920: esseerid + ESTP vasak tiib. Lõhenes 1922. 1925 ühines ESTPga. Eesti Tööliste Partei (1926–1930). Vähemusrahvuste parteid: Baltisaksa Erakond, Vene Rahvuslik Liit. Rootslased said paaril korral (1929 ja 1932) parlamenti valimisblokis sakslastega Huvierakonnad: Majandusrühm (Majaomanike Liit), Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit (ÜMSL) jt. Eesti Valve Liit (Johan Pitka) Rahvuslik Vabameelne Partei (RVP): tegutses lühikest aega,
novembrini 1922. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni Põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiliselt kaotas sõjaseadused. Juhan Kuke valitsus tegutses 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 parempoolne valitsus Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid kristlik rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: sotsiaaldemokraadid, isesotsid, kommunistid hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) 1923. aasta rahvahääletus Kristlik Rahvaerakond alustas 1922. aasta augustikuus laiaulatuslikku allkirjade kogumise kampaaniat usuõpetuse kaitseks. Nii nagu tänapäeval, ei jätnud ka toona küsimus usuõpetuse kasulikkusest või kahjulikkusest koolis kedagi külmaks ning kampaaniat kajastati rohkelt ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis. Seaduseelnõu
novembrini 1922. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni Põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiliselt kaotas sõjaseadused. Juhan Kuke valitsus tegutses 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 parempoolne valitsus Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid kristlik rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: sotsiaaldemokraadid, isesotsid, kommunistid hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) 1923. aasta rahvahääletus Kristlik Rahvaerakond alustas 1922. aasta augustikuus laiaulatuslikku allkirjade kogumise kampaaniat usuõpetuse kaitseks. Nii nagu tänapäeval, ei jätnud ka toona küsimus usuõpetuse kasulikkusest või kahjulikkusest koolis kedagi külmaks ning kampaaniat kajastati rohkelt ajakirjanduses. Väheste nädalatega koguti pea neli korda rohkem allkirju kui tarvis. Seaduseelnõu
piir kaotataks. Said 1 koha, nende ümber koondus hiljem parempoolne ringkond Eesti jõukamate inimeste hulgast. Püsis riigikogus kuni 30 aastate alguseni. Põllumeestekogud (Eesti Maarahva Liidu uus nimi, reorganiseerus). See tõi kaasa ka edu. Vasaksotsialistid (endised esseerid). 1919 jooksusl esseeride partei lagunes, senine juhtkond, mis koosnes tippharitlastest, lahkus, asemele tulid uued. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (Isesotsid) EISTP. Kommunistidel õnnestus nad hiljem üle võtta. Vasaksotsialistedel samuti tähelepanuväärne tõus võrreldes AK valmistega. Sotsialistide järsk langus (33,3lt 17le). Kõvasti kaotas ka rahvaerakond. Mõnevõrra kaotas Tööerakond, kuid jäi siiski suurimaks pateiks Riigikogus. Uus parlament astus kokku 4.01.1921, selle esimees tuli suurimast fraktsioonist (Tööerakond), parlamendi esimeheks sai esialgu Otto Strandman. Valitsusjuhi
annaabi.ee 
