pregioonis muret ning oldi valmis siinseid rahvaidid aitama. Juhtivate Eesti poliitikute salanõupidamisel võeti vastu otsus Eesti iseseisvus esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati isesisvusmanifest, mis jaanuari lõpul kiideti heaks Maapäeva vanemate nõukogu poolt. Otsuse elluviimiseks moodustati Eestimaa Päästmise komitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Algselt taheti iseseisvus välja kuulutada Haapsalus, kuid sinna ei jõutud. Eesti kuulutati isesisvaks 23. veebruaril Pärnus, Ülejäänud Eesti linnades 24. veebruaril, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks. Järgmisel päeval Tallinnasse Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon. Saksalased ei tunnistanud aga Ajutist Valitsust. 11. novembril anti Tallinnas võim Ajutise Valitsuse kätte ning 19. novembril tehti seda kogu maal. Seega võib öelda, et Eesti tee iseseisvusele oli konarlik, sest enamlased ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega anda Eestile autonoomiat
Inglismaa võim nõrgenes ja Ameeriklased hakkasid ent tundma iseseisvaks. ---------------------------------------------------------------------- ------ 18. sajandil Inglismaa tõusis maksud. See ei meeldinud Ameeriklastele ja nad tahtsid sõja alustama. Algas isesisvuse sõdu sõda. 4. Juulil 1776 aastal Philodelfias kolooniatekongress võttis vastu iseseisvusedeklogatsiooni mille juht oli George Washington. Dekloratsiionis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniad hakkavad olema isesisvaks riigideks. 4. juulil ameerikas tähisatakse iseseisvusepäeva. 1781 a Ameerika võidis Iseseisvuse sõja ja nad kopituleerisin Inglastel. 1787 aastal kehetsati põhiseadusi milles oli kodanikuvabad ja demokraatia ning födiralvõimud. Födiralvõim tegeles poliitikuka ja majandusega. Uuus riik sai nimerk Aameerika Ühiksriigid. Osariigide võimkonda jäi majandus, haridus ja õiguskord.
hästi kui oskan, vahest juhtub ka seda, et koostöö lavastajaga ei suju hästi, aga seda tuleb harva ette". Ehala pole ühtegi laulu otseselt laulupeo jaoks loonud aga oma tee sinna on leidnud kõigile tuntud ,,Kodulaul". Tuntuimateks filmideks, millele Ehala on muusikat kirjutanud peab ta ,,Nukitsameest", Priit Pärna animafilmi ,,Eine murul" ja animafilmi ,,Lotte". Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud"
vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku.
annaabi.ee 
