maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi välisministriks riigivanem •Riigi •Oli Eesti Asetava •Eesti üliõpilaste väliskomisjoni kogu liige seltsi esimees esimees 3. Maapäev-November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline, maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu Vanematekogu-sinna kuulusid tähtsamad poliitikud, nemad valmmistasid eestit ette saabuvaks isesvumiseks. Päästekommitee-oli 19. veebruaril 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekommitele anti kogu võim Eestis. Liikmed olid K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. Sellel samal
Kasutati ra olukorda kus Venemaa/NSV Liit oli poliitilises ummikus. 2. Kasutati ra sobivat rahvusvahelist olukorda. 3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada igeid otsuseid. 4. Oli rahva aktiivsuse tus. 5.Mlemal korral oodati abi lneriikidelt ja oma eesmrke selgitati lne riikidele. 1. Iseseivumine toimus I Maailmasja ajal, taasiseseisvumine aga rahu ajal. 2. Iseseivumine toimus pikajalise vitluse tulemusena, taasiseseisvumine aga (lihtsalt laulmisega) vgivallata. 3. Iseseivumise jrel suhtusid vlisriigid Eesti isesevusesse ja selle tunnustamisse ettevaatlikusega, taasiseseisvumise jrel toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island, NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.) 4. Iseseisvumise ajal oli Eestis eestlasi rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusveosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud veosasid, aga olid olemas
1. Kasutati ära olukorda kus Venemaa/NSV 1. Iseseivumine toimus I Maailmasõja ajal, Liit oli poliitilises ummikus. taasiseseisvumine aga rahu ajal. 2. Kasutati ära sobivat rahvusvahelist 2. Iseseivumine toimus pikajalise võitluse olukorda. tulemusena, taasiseseisvumine aga (,,lihtsalt 3. Olid olemas juhid, kes suutsid langetada laulmisega") vägivallata. õigeid otsuseid. 3. Iseseivumise järel suhtusid välisriigid Eesti 4. Oli rahva aktiivsuse tõus. isesevusesse ja selle tunnustamisse 5.Mõlemal korral oodati abi lääneriikidelt ja ettevaatlikusega, taasiseseisvumise järel oma eesmärke selgitati lääne riikidele. toetati kohe Eesti Vabariigi teket maailma kaardile (esimene tunnustaja oli Island, NL tunnustas 6.septermbril 1991. a.)
eesmärk taastada Eesti 11.03.1990 24.02.1990 nagu ta oli enne II MS Leedu parlament 11.03.1990 tuli kokku Rahvarinne Läti kongress tuli ja kuulutas välja 13.04.1988 kokku 1.05.1990 iseseivumise Gorbatsovi valimised 11.03.1990 Eesti Kongress 24.02 1.03.1990 Enne Ülemnõukogu valimist T.Kelam toetus eeskätt valismaalt. Venemaal on nö kaks venemaad: Esimene suund Moskva ja Peterburg Ülejäänud venemaa. Kui kõrvutada nüüd Moskvat ja Eestit, siis Eestis oli ilmselge maha jäämine
annaabi.ee 
