Läänes leiti, et Baltimaade iseseisvumiskatsed õõnestavad Gorbatsovi positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus Eestis Edgar Savisaare valitsus Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu. Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidzaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära.
Kevadel kuulutas Leedu enda isesesvuse taastatatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Mitmed Lääne poliitikud leidsid, et Baltimaad õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. NSV Liidu juhtkonnas leiti seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalisimeetodeid. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. Esimene rünnak toimus Leedus, siis Lätis ning seda oli oodata ka Eestis. Kuid rünnak Eestile jäi ära, sest EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. 1991.aasta
Saksamaa nõukogude vägedest tühi. 1990. oktoobril taasühines Saksamaa ametlikult. Uue Euroo- pa kujunemine oli sellega alanud. Gorbatsov püüab NSVLi koos hoida. Sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSVLi.11. Märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSVLis. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSVLis erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Gorba. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbata, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidel. Erakorralise
positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilisi ja majandusreforme, et muuta varem täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis.
õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad iseseisvuspüüded aga õõnestasid Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks. Baltimaad eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Suurt meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1991 aasta lõpul jõudis järjekord Baltimaadeni. Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis sündmuste raskuspunkti Vilniusse. Leedu Rahvusliku
annaabi.ee 
