ei lase end lohutada, hoidub ema lähedusse ja on ärev 4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi · Sotsialiseerimine ühiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) sõltuvad ühiskonna tüübist. · Kasvatusstiilid : 1. autokraatne e autoritaarne laps on tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne 2. autoriteetne-restiprookne() laps on iseseisev, kompetente,vastutustundlik 3. kõikelubav e ükskõikne e eirav laps on iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine, individuaalsete oskuste harjutamine turvaliselt, elutute asjade uurimine. Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid
Teised muutused käivad kvantiteedi (nt suurenema vähenema), kvaliteedi (nt haigestuma tervenema), suhete kohta, milles substants viibib (nt lähenema kaugenema) jne. Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi. Nad tingivad teineteist vastastikku: Substants on tegelik vaid läbivas aktsidentsiaalses määratletuses. Aktsidentsid on tegelikud vaid substantsis. Kategooria (kr. kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi
Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju · Ühiskond ja kultuur · Vanema kasvatusstiil · Lapse iseloom Passiivsus, ükskõiksus Aktiivus, assertiivsus · Näiteks: agressiivsete laste füüsiline karistamine on tõenäolisem (Pulkinen) Mäng
Artikkel 2 Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust. Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sIltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga. Artikkel 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele. Artikkel 4 Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Artikkel 5 Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Artikkel 6 Igal inimesel, kus ta ka ei võibiks, on õigus tema õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7
vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust. Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sõltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga. Artikkel 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele. Artikkel 4 Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Artikkel 5 Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Artikkel 6 Igal inimesel, kus ta ka ei viibiks, on õigus tema õigussubjektsuse tunnustamisele.
annaabi.ee 
