Authority for Radio and Television), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”. Kolmas peatükk: eneseregulatsioon. Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata
aktiivseks mõjutamiseks (näiteks tööturutoetused). Paljud Tööturuameti andmed on saadavad ka omavalitsusüksuste lõikes. 1. TÖÖTURU TEOORIAD Erinevad teooriad põhinevad erinevatel nägemustel majanduse reaalsuse suhtes. Järgnevalt vaatleme neoklassikalist tööturu mudelit ning alternatiivseid tööturu teooriaid nägemaks erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile: 1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb
selles, et konflikt demokraatia ja omandiõiguse vahel tekib, kui omand jaotub inimeste vahel ebavõrdselt. Seetõttu pakuvad teoreetikud lahenduseks poliitikat, mis püüab saavutada tasakaalu poliitilise vabaduse ja võrdsuse vahel. Robert A.Dahl peab ideaalseks lahenduseks seda, kui ümberjaotamine (millest räägivad mitmed poliitikud) toimuks iseenesest, iseregulatsiooni teel. Niisugust majandussüsteemi nimetab ta isereguleerivaks egalitaarseks süsteemiks, mis kehtis USA-s 18-19.sajandil ja asendus 20.sajandil süsteemiga, mida Dahl nimetab korporatiivseks kapitalismiks (Suured monopolistlikud koondised). Vältida sotsiaalset ebavõrdsust ja sellega kaasnevat konflikti suutsid arenenud ühiskonnad alles 60-80-tel aastatel XX sajandil. Kapitalismi sotsiaalsete vastuolude, rikkuse ja vaesuse konflikti survel ühelt poolt ja ühiskondliku mõtte humanistlike
408. Dilemma: juhid ei tooda teadmisi ja teadmiste loojad ei suuda juhtida 409. "Konkurentsis püsimiseks ja võib-olla isegi ellujäämiseks peab äri muutma ennast professionaalide, teabeküllaste 410. spetsialistide organisatsiooniks" (P.Drucker) TEADMISTE JUHTIMISE EESMÄRK 411. · individuaalse ja kollektiivse teadmiste arengu ühendamine · teadmiste kasutamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks · teadmiste arendamise muutmine isereguleerivaks protsessiks 412. 5. Selgitage teadmiste asukohta organisatsioonis. o dokumendid o infosüsteemid (failid) o arhiivid (dokumentide süsteemid, lindistused, o videod, mikrofilmid jms) o inimeste mälu o intranet, internet 413. ORGANISATSIOON SAAB TEADMISI o importides teadmisi omavaid inimesi o importides informatsiooni (raamatud, elektroonilised andmekandjad jms) o õppides (individuaalselt või kollektiivselt) o uuringutest 414
annaabi.ee 
