kulgu Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna loomine · Loo grupi protseduurid- kuidas toimuvad koosolekud, infominutid, aruandlus, probleemide lahendamine, otsustamine jne. · Käivita grupi protsessid- kinnitatakse rollid, määratakse funktioonid, valitakse liider, piiratakse pädevus · Liidri rolli muutmine- grupi moodustudes ja tugevamaks muutudes väheneb liidri osa, muutub passiivsemaks, kuni grupp muutub iseorganiseeruvaks ja juhtivaks Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna arengufaasid · Kujunemisfaas- meeskonna orientatsioon; liider vahendab suhteid · Tormlemise faas- konfliktid ja lahkarvamused, liider julgustab osavõttu · Normeerimisfaas- kord ja sidusus, liider täpsustab rolle, norme ja väärtusi · Sooritusfaas- koostöö ja probleemide lahendamine, liider vahendab eesmärkide saavutamist Marve Koppel Ärikoolituse osakond
Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast nimetatakse neid tihti ka dünaamilisteks närvivõrkudeks. Nende närvivõrkude struktuuride matemaatiline kirjeldus on väga keeruline ja eksisteerib ainult lihtsa struktuuriga tagasisidestatud võrkude kohta. Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks. Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. Kohonen'i närvivõrk koosneb sisendvektorist (N sisendit ) ja ühest neuronite kihist. Seda kihti nimetatakse ka Kohonen'i kihiks. Iga sisend on seotud iga neuroni ühe sisendiga. ("igaüks igaühega")
Täpsemat valemit närvivõrgu arhitektuuri leidmiseks ei ole. Tavaliselt, optimaalsem struktuur mingi kriteeriumi mõttes leitakse eksperimentaalselt või empiiriliste ekspertteadmiste alusel. Nii liiga väike, kui ka liiga suur arv peidetud kihte ning neuroneid nendel kihtidel võib vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb
Täpsemat valemit närvivõrgu arhitektuuri leidmiseks ei ole. Tavaliselt, optimaalsem struktuur mingi kriteeriumi mõttes leitakse eksperimentaalselt või empiiriliste ekspertteadmiste alusel. Nii liiga väike, kui ka liiga suur arv peidetud kihte ning neuroneid nendel kihtidel võib vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt. peatükk 1.4). Kõige lihtsam iseorganiseeruva süsteemi näide on Kohonen'i närvivõrk. 12 Kohonen'i närvivõrk koosneb
põhimõtteliselt töötab operatsioonimeetod selliselt, et iga ajaminut jaotatakse 2250 ajapiluks (time slot), kestvusega 26,6 millisekundit ja igale laevale eraldatakse oma ajapilu. Laev edastab teavet iga 6 sekundi tagant, s.t. 10 korda minutis. Sellisel tingimusel saavad teavet edastada minuti jooksul 2250/10 = 250 laeva. Lülitumaks saatesse „kuulab” laeva AIS jaam eetrit, leidmaks vaba ajapilu. Seda ajapilu määramise meetodit nimetatakse iseorganiseeruvaks (self – organising) Laeva A AIS edastab ettenähtud teabe ja samal ajal broneerib järgmise ajapilu järgmise teabe jaoks. Laevade B ja C AIS jaamad teostavad sama protseduuri. Kirjeldatud režiim on automaatne ja pidev. Inglise keeles tähistatakse seda režiimi väljendiga self – organising time division multiple access – SOTMA. SOTMA töö põhimõtteline skeem Lisaks sellele režiimile on kasutusel veel kaks režiimi: -määratud (assigned mode);
ideaalina, mida püüeldes on võimalik üles ehitada õiglane inimsuhete kooslus. Selleks et avada õiguse olemust, tuleb uurida seda inimeste ühiskondliku olemise materiaalsete ja vaimsete protsesside ajalooliselt kujunenud taustsüsteemi, mida 30 nimetatakse (iseorganiseeruvaks) ühiskonnaks. Õigus on sügavalt sotsiaalne, ühiskonna olemuslike külgedega vahetult seotud, tema ajaloolise dünaamikaga objektiivselt määratud nähtus. Sissejuhatus õigusteadusesse: Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist. Sõnal õigus on mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Õigus võib tähendada, et kõneleja väide (seisukoht) mingi fakti olemasolu või puudumise kohta osutus tõeks
annaabi.ee 
