Esita erinevaid põhjuseid. 13. Hrustsov mõistis hukka Stalini isikukultuse, kuid parteiladvik oli stalinistlik ning nad ei olnud rahul Hrustsovi poliitikaga · Hrustsov oli sageli vastasseisus tippkommunistidega · Ebaõnnestunud majandusreformid · Ümberkorraldused parteis 14. Mis oli Aleksei Kossõgini majandusreformi eesmärk ning miks see ebaõnnestus? 14. 1965.a alustatud reformi eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvumist, et välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. See ebaõnnestus, sest likvideeriti rahvamajandusnõukogud ning taastati majanduse tsentraalne juhtimine, seega jäi liiduvabariikide juhtida väga vähesed ettevõtted ning sellega lõppes ka iseseisva majanduselu illusioon 15. Iseloomusta Breznevi-aegset sisepoliitilist elu NSV Liidus. Mis olid iseloomulikud tunnused? 15. 1966 aastal kaotati valitavate kohtade piirtähtajad ja lõpetati parteikaadri kohustuslik uuendamine
Oma elu viimased aastad elas ta tagasitõmbunult oma Moskva korteris või Moskva-lähedases riiklikus suvilas BREŽNEV Nimi: Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982) Päritolu: Dnipropetrovski oblast Ukraina Majandus: 1960. aastate teisel poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Reformi põhisuunad esitas Kossõgin ja neis oli kavas suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõud sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtete edukust taheti hakata hindama mitte valmistatud toodangu järgi, vaid realiseeritud lõpptoodangu alusel. 1967. aastal teostati hinnareform, millega püüti sisse viia majanduslikult põhjendatud hinnad. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka teisejärgulisi majandusküsimusi hakati kinnitama eelnevalt Poliitbüroos
1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi. 1970. alguseks Brenevi võim kindlustub. NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid. 1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t
otstarbekas. Kõik see ei takistanud aga edaspidi uue, seekord Breznevi ainuvõimu teket, ainult et tee selleni oli pikem ja vähem dramaatilisem kui 10 - 15 aastat tagasi. 1960. aastate II poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Neis oli kava suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. Ühest küljest oli tegu majanduslike põhjustega - reform oli liiga kitsapiiriline, hõlmates eelkõige tööstus ja jättes puutumata teised olulised valdkonnad (rahandus, kaubandus, transport jne.). Teisest küljest mõjutasid majandusreformi käiku ka poliitilised tegurid. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes
annaabi.ee 
