taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, lihasejäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihooge. Prognoos elule on halb: haigus lõpeb tavaliselt surmaga 312 kuud pärast haigestumist.
mis peegeldasid agressiivse ristiusu ideoloogiat. Alates 12. sajandi keskpaigast sepistati mõõgateramikule ketta- või läätsekujuline massiivne ja raske pidemenupp ja kaitseraud. Sellised pidemeosad võimaldasid käelabale hoopis vabamat liikumist kui varasemad mõõgapidemed. Samas tasakaalustas nupp teramiku raskuse ning kergendas lähivõitluse pidamist. Kaitseraudu kaunistati hõbedaga vaid erandjuhtudel. 12.-13. sajandil tehti teramikele ka hoopis iselaadseid pronksist nuppe ning kaitseraudu. Taolisi mõõgapidemeosi valmistati Kuramaal, muistsete kurelaste või kurside töökodades. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud
on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega 13. Prioonid, lammaste Sceipi, BSE Prioonid ehk priionid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused; toimub neuronite hukkumine; peaaju hallolluse mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine; haigetel indiviididel ilmnevad mitmesugused liigutuste koordinatsiooni ja käitumise
ideoloogiat. Alates 12. sajandi keskpaigast sepistati mõõgateramikule ketta- või läätsekujuline massiivne ja raske pidemenupp ja kaitseraud. Sellised pidemeosad võimaldasid käelabale hoopis vabamat liikumist kui varasemad mõõgapidemed. Samas tasakaalustas nupp teramiku raskuse ning kergendas lähivõitluse pidamist. Kaitseraudu kaunistati hõbedaga vaid erandjuhtudel. 12.-13. sajandil tehti teramikele ka hoopis 6 iselaadseid pronksist nuppe ning kaitseraudu. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes
annaabi.ee 
