Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suudsid luua õige meeleolu 20. sajandi Ameerikast. Väga sügava
3 väikest pala kammerorkestrile. Kogu elu oli autodidakt. Noorena alustas viiuli õpinguid. Viini pangas on ametnikuna tööl. Pärast seda hakkab pillimehena tööle kabarees. Pärast straussiga tutvumist saab stipendiumi ja hakkab õpetama komponeerimist sterni konservatooriumis. Tervele 20 sajandi muusikale on olnud talö otsustav mõju. Mõjutas eriti pärast 2. maailmasõda kirjutama hakkavaid heliloojaid. Eriti dodekafoonial on suur mõju pärast sõjalisele euroopale. Kõik mehed on iselaadsed. 7. mail on töö. Kaasaegne muusika. Samaks päevakls peab olema valmis klassikalise muusika ettekanne. Avargarnism Pole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsiooni tehnikad ja loomingu meetodid. Mõiste hõlmab 50 60 aastatel tekkinud otsinguid muusikas. Ühine on loobumine traditsioonilisest kompositsioonist. Eellooks peetakse pransusmaal ja usas tegutsenud heliloojaid.
Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke. Liikuvus: • Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje. •Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole • Alalõua liikumine külgsuundades NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt. 30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus. Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid, mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad. Tähtsus: vähendavad põrutusi ja tõukeid, mis tekivad kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel ja mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud. 31. Nina kõrvalurked, tähtsus. Ninakäikudega on ühenduses ninakõrvalurked (tühimikud koljus). Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud ja kiilluu-urge, vahelmisse ninakäiku avanevad eesmised ja keskmised
Domineerisid hiidsisalikud. Saavutasid kõige suuremad mõõtmed. Kõige suuremad olid taimtoidulised, rahumeelsed. Nende skelette on leitud nt Kobi kõrbest. Üks sarnasus tänapäeva lindudega toidu seedimiseks oli pugu- neelasid kive, et seedimist lihtsustada. Hiidsisalikke nii maal kui vees. Dinosauruste jälgi on ka leitud nt vulkaanilise tuha pealt. Neid fossiile nimetatakse jälgfosiilideks ehk ......... Taimestikus levisid ka okaspuud. Uued sõnajalad, iselaadsed puud. Hiidsisalikud olid munejad. Juura ajastust on leitud tõelise linnu sarnane fossiil. Pärineb Saksamaalt lubjakarjäärist. Tunnuseid, mis on nii lindudel kui ka roomajatel. Sellel isendil olid lennusuled. Erinevus oli väga pikk saba tüürimiseks. Kämblaluudel olid erinevad sõrmelülid - tänapäeval ei ole. Tal oli tugev hammastik, mida tänapäeval ei ole. Ka vaagna ehitus ei olnud linnulaadne. Tõenäoliselt eksisteerisid juba varem.
annaabi.ee 
