2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel,
maitsega eelmisest Must riis ehk metsik riis ehk indiaani riis dekoratiivne, tegelikult vesiheina seeme, mis meenutab riisi. Koristuse ajal värvus roheline, hiljem must. Pika keetmisajaga. Kvaliteedinäitajad: - värvus- sõltub terade värvusest, tangainete kvaliteedist, töötlemisest - maitse ja lõhn- tõestavad värskust - niiskusesisaldus ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega - kõrvalised lisandid riknenud terad, kivikesed, muld, liiv - omadus pehmeks keeda oluliseimaks kv.näitajaks kaunviljad Kuuluvad herned, oad, läätsed. Herned: kooritud ja koorimata, värvilised, valged, rohelised, kollased. Koorimata omastatakse paremini, sest puudub kest 8 kiudained) Aedoad erineva värvusega, kuju ja suurusega. Kusjuures vlget peetakse kõige väärtuslikumaks
- niiskusest, - temperatuurist, - lisandite hulgast, - ümbritseva keskkonna tingimustest (temperatuur, niiskus). 47 • Väga vähe hingab alla 14%-lise niiskusega vili. • Keskmiselt kuiv (14-15,5%) vili hingab 2-4 korda intensiivsemalt. • 17-18%-lise niiskusega vili hingab 20- 30 korda intensiivsemalt kui kuiv vili. 48 Isekuumenemine • Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. • Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). • Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. 49 • Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. • Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. • Isekuumenemise vältimiseks:
See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? Kõige rohkem esindatud on B-rühma vitamiinid ( veel on esindatud E ja karotiin) 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Isekuumenemine Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks.
Paraboil meetod - kuumaauru ja rõhu abil on kestades olevad kasulikud ained surutud teratuuma. Kvaliteedinäitajad teraviljasaadustel: *Värvus - sõltub terade värvusest, tangainete kvaliteedist, töötlemisest *Maitse ja lõhn - tõestavad värskust *Niiskusesisaldus - ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega *Kõrvalised lisandid - riknenud terad, kivikesed, muld, liiv *Omadus pehmeks keeda - olulisemaks kv. näitajaks Säilitamine - alusrestidel, seinast eemal, tuulutatavas ruumis, relatiivne õhhuniiskus 75% Makaron ja pasta Makaron - teraviljasaadus, mille valmistamiseks kasutatakse vett, nisujahu. Vajadusel muna
suurenedes. Ka lagunemisastme suurenedes isekuumenemise oht väheneb. 23. Keemiliste omaduste muutus. Temperatuuri tõusuga vähenevad aminohaped ja süsivesikud ning suureneb orgaanilise aine kadu (joonis 104). Turvas võib märguda sademetest, õhu niiskusest ja kapilaartõusust. Märgub pealmine kiht. Sademetest 40...60% võib sattuda auna külgedele, kuni 20% võib sisse imbuda kuni 25..30 cm sügavuseJoonis. Turbaauna niiskuse muutumine a-pärast aunatamist, b-pärast isekuumenemist 6 le (auna alumises osas rabas kuni 1 m sügavuseni). Märgunud kihis niiskus 78...82%. Ebatasase nõlva korral kaod alusturba aunades kuni 32%. Tasased käsitsisilutud nõlvad - kadu kuni 7%. Talvel niiskunud kiht külmub ja tuleb koorida, mis on tülikas. Kliimateguritest on olulisim sademed. Ka lume kogunemine auna pinnale ja sulamine auna soojusest võib ka tihedas aunas põhjustada niiskuse liikumist sügavamale. Tuul soodustab õhuhapniku pääsu auna ning sellega ka kuumenemist
annaabi.ee 
