TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse, kinnisvara ja logistika õppetool Autori Nimi ISEJUHTIV AUTO LÄHITULEVIKUS Referaat TALLINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ISEJUHTIVA AUTO OLEMUS..............................................................................................4 2.ISEJUHTIVAD AUTOD LÄHITULEVIKUS.........................................................................6 3.ISEJUHTIVA AUTO POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED......................................9 3.1.Positiivsed küljed..............................................................................................................9 3.2.Negatiivsed küljed...................
kaupade käsitsemise ilma paberkandjal dokumente kasutamata. Suurenenud on kiirus ja vähenenud vigade arv toodete vastuvõtul ning väljastamisel. Kui tootmises kasutatakse laialdaselt vooluliine, mille lõpus on kvaliteedikontroll, siis laonduses sellist võimalust pole. Keegi ei kontrolli kellegi tööd üle. On saanud tavaks, et ladudes töötavad nn. isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Isejuhtiva meeskonna all mõeldakse sellist kõrge kvalifikatsiooniga töötajate gruppi, kes saavad juhtkonnalt pikaajalise tööülesande ja kehtestavad meeskonnasisese tööjaotuse ülesande täitmiseks. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Isejuhtivate meeskondade kontseptsioon on kasutusele võetud, kuid seda ei rakendata veel kõikjal
transpordikulude vähendamiseks; spekulatsioon- varumine tõusvate hindade või oodatava defitsiidi puhuks; ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve. 18. Laonduse areng. Kaasaja laonduse eripära Ladudes töötavad isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Tõsiseks probleemiks on saanud peaaegu kõikjal raskused sellise laopersonali palkamisega, kellel on olemas piisav üldhariduslik ettevalmistus ja matemaatilised võimed. Kõikjal tundub nappivat inimesi, kes on valmis tegema laotööd ja kes omavad piisavalt vajalikke võimeid. Lisaks oodatakse laotöötajalt loomulikult ka tõstukiga töötamise ja arvuti kasutamise oskust. Kui
4 Radardiagramm (joonis 1) visualiseerib meile selle välja, kus toimub kollektiivi poolt oma tugevuste määratlemine ja teadvustamine. Ja see väli on määratud kolme teljega: Õppetegevus, inimressurss ja sotsiaalne imidz. Eraldi analüüsimist vääriks kvaliteedijuhtimise faktor. Miks tugevuste määratlemisel osutub selle faktori osakaal tagasihoidlikuks? Kas siin on tegu väga iseseisva, isejuhtiva ja organiseeriva ja end väga kõrgelt hindava kollektiiviga? Kui nii, siis on ka mõistetav, et kvaliteedijuhtimine juhtkonna ühispingutusena jääb vähem märgatavaks teiste tegurite kõrval. 1.2. Nõrkused Nõrkuste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 4 põhifaktorit (vt tabel 2): 1. Kvaliteedijuhtimine 2. Materiaalne staatus 3. Inimressurss 4. Kasvatustöö Tabel 2
annaabi.ee 
