kraatri tekkelugu. Seda on uurinud meie tuntud riigi- ja kirjamees Lennart Meri, kes oma raamatus "Hõbevalge" meie rahvuslikku identiteeti ja saamislugu süvitsi lahkab. Just selle raamatu abil võib mõni võhiklikkust üles näitav kodanik pisut rohkem juurdlema hakata selle üle, mis siin maal enne meie aegu toimunud on. Noored, kes on meie keele, kultuuri, maa ja rahvuse edasikandjad tulevastele põlvedele, võõranduvad üha enam iseendist. Tänu tehnoloogia arengule on tahaplaanile jäänud oskused ja kombed, mis meie vanematele nii isikupärased ja hädavajalikud olid. Olen enam kui kindel, et suur osa tänapäeva noortest ei oska punuda kalavõrku, ihuda väitsaga kaseoksast lusikat või teha vanaema moodi pannkooke. Esimesed kaks võivad olla küll pisut ekstreemsed, arvestades, et õngega kalapüük on üksikindiviidile täitsa soodus. Viimane aga
- Ahistamine - Vangistus? Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) Teenindusmõttekultuuri puhul välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine teenindusettevõtte ja tema töötajate poolt Kliendid on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk mitteteeninduslikust mõttekultuurist lähtuvalt Kui teenindaja (teenindav organisatsioon) paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendist, siis ei saagi rääkida teenindamisest, tegemist on teenuste jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga Klient on siiani sageli sunnitud leppima jaotaja (osutaja) mitteteenindusliku mõttekultuuri ja toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada
Üks sellistest teostest on Bulgakovi "Meister ja Margarita". Siin on saanud Kuradist igavene rändaja mööda inimeste maailma. Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja. Pigem meenutab ta kohtumõistjat, kes karistab patuseid, tehes neid narrideks, ja paneb inimesi mõtlema oma senise tühisuse üle. Tema ja ta kaaskonna ohvriteks satuvad pugejalikud, valelikud, ahned ja edevad karjeristid, kes hoolivad vaid iseendist. Oskuslikult kasutatakse ära nende inimlikke nõrkusi ja nii leiavad nad oma teenitud palga. Professor Wolandi kuju võtnud Saatanal on ka inimlik külg olemas. Temast jääb mulje kui vanast väsinud mehest, kes on paljunäinud ja tark ning peab tõdema, et siin päikese all pole mitte midagi uut- inimesed ei muutu kunagi. See-eest on tüüpilisem piibli Kurat Mefistofeles Goethe "Faustis", kelle peamiseks eesmärgiks näib olevat hukutada ja seejärel endale saada inimhingi
· Üks lahendusviis: "Ja-mis-siis"-vastuväide. · Teine lahendusviis: Kui asja pikemas perspektiivis vaadata, siis võib esialgu kasulikuna näinud tegu siiski kahjulikuks osutuda. · Kolmas lahendusviis: Reegliutilitarism. c) Utilitarism nõuab liiga palju · Kui palju peaks tegema, et aidata leevendada teiste kannatusi? Utilitarism ei näi lubavat hetkegi puhkust. · Bernard Williams: utilitarism "võõrandab" meid iseendist ja oma eluprojektidest. o Lahendus: Vaata asju pikas perspektiivis puhkus on ka kasulik. d) Utilitarism ei arvesta lähisuhetega · S.o versioon sellest, et utilitarism nõuab liiga palju. Me muutume külmadeks "arvutajateks". Aga sõprus, armastus jms on ka moraalselt olulised. · Vastused: "Ja-mis-siis", vaata asju pikas perspektiivis, lähtu reegliutilitarismist. · Kui kalkuleerimine on ohtlik, siis hoia teoutilitarismi salajas ja lase inimestel lähtuda
annaabi.ee 
