Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab
.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Suur osa mehi peab seksuaalseid võimeid mehelikkuse peamiseks näitajaks, seetõttu elavad nad tõrkeid selles osas valuliselt läbi. Mõnele mehele tähendab impotentsuse diagnoos võimetust teistelgi aladel ja nad püüavad oma seksuaalse nõrkuse ilminguid kõigi, aga pahatihti iseendagi eest kiivalt varjata. Ebakindlat seisundit üritatakse peita väsimuse, soovimatuse, halva enesetunde või kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav. Normaalne erekteerumine Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid.
Täpsemal kontrollimisel osutus, et nendel inimestel ei ole seda arvatavat tarkust, mida teised ja iseäranis nad ise endale omistasid. Ja Sokrates pidi tegema üha sellesama järelduse, et nendest inimestest on ta tõesti targem. Mitte selle tõttu, et tal oleks erilist tarkust, vaid selle tõttu, et tema vähemasti teab, et ta ei tea. Need aga ei tea isegi seda, omistades endale teadmist, mis neil tegelikult puudus ja olles seega iseendagi suhtes teadmatuses, väärarvamuse (doxa) pimestuses, mis varjab inimese jaoks ära tema tõelise loomuse. Ja selle kogemuse alusel arvas Sokrates nüüd olevat aru saanud, millele jumal vihjas – nimelt sellele, et inimeste seast on kõige targem see, kes, nagu Sokrates, mõistab, et tõeliselt tark on üksnes jumal ja tema enda pelgalt inimlik tarkus pole midagi väärt. Nüüdsest mõistis Sokrates
Kaupa tehakse suusõnaga siinsamas. J.V. Jannsen." (Eesti Postimees 7.1.1876). *** "Ajakirjaniku õlgadel seisab raske töö, tema peab seltskondliste eluavalduste põhjusi tundma, ja selleks on teadmisi vaja, mille omandamine aga palju tööd ja aega nõuab. Just see teadmiste puudus teeb meie ajakirjaniku kohmetuks, riisub talt iseseisva töötamise võimaluse," kirjutas Konstantin Päts Teatajas 1903. Kuidas siis saavad ajakirjanikud rahva silmaringi laiendada, kui nad pidevalt iseendagi silmaringi laiendamisega toime ei tule? Ajakirjanduse alguses ei ole see eriti raske, kuna rahva üldine haridustase veel väga madal on. Mida aeg edasi, seda keerukamaks muutuvad aga ajakirjaniku ees seisvad ühiskondlikud probleemid, mille kohta temalt peale nende kajastamise oodatakse ka hinnangut, teadmisi, kõlbelisi seisukohti e eetikat. "Hariduskäigust lähtudes ei kuulu Jannsen ega Koidula, ka mitte Jakoson
annaabi.ee 
