2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad
nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda. Isabella valetas enda emale et Martin Justus aitab tal klaverit õppida kuigi tegelikult oli see
teistele haiget. 2. Alaidee: Kahe keerulise inimese vahel tekivad sügavad tunded, millest hiljem on raske lahti öelda. Nad on teadlikud, et nende vaheline armastus on keelatud. Mitte kumbki ei pööra tähelepanu tagajärgedele, mis võivad traagilised olla. Näide: Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" on teos, kus armastajad ja kannatajad on keskealine kooliõpetaja Martin Justus, kes täidab nii abikaasa kui ka isa rolli, ning juudineiu Isebel. Suhte purunedes kaob Isebelil igasugune lootus parema tuleviku suhtes, ta murdub ning sooritab enesetapu. Järeldus: Kui inimeste vahel tekib armastus, siis tihtipeale armunud ei mõtle tulevikule, mis võib kaasa tuua õnnetust. 3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud, mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte. Näide: A. H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" said oma armastatu pärast kurvastada just naised
Isabella rääkis, et ta õige nimi on Isebel, mis on pärit piiblist, see oli Iisraeli kuninga tütre nimi. Isebel ja Justus läksid ööseks Isebeli tuttavate majja, kes ise olid Kuressaares puhkusel. Isebel ja Justuse kohtumised kestsid mitmeid päevi. Isebel käis isegi Justuse korteris. Justuse raamatu kirjutamine oli seiskunud. Ühel õhtul, kui Isebel oli tulnud Justuse korterisse, tekkis neil tüli, kus teemaks oli uskumine millesegi. Justus soovitas Isebelil jõuda Jumalani ja kahetses, et ei saanud olla talle isa eest, mille peale Isebel vihastas. Justus avaldas Isebelile armastust, kuid see ei muutnud midagi. Isebel jooksis Justuse juurest ära uste paukudes. Justus tahtis teda takistada, kuid järgi minna ei saanud, äkki oleks keegi märganud teda. Justus ei saanud öösel magada. Hommikul otsustas ta minna poodi ning üritas Isebeli peale mitte mõelda. Nurgapood kuhu Justus läkls oli Isebeli ema oma
Ta üritab edasi kirjutada raamatut ,aga seekord teisest peatükist edasi. Ta läheb poodi ja kuuleb sealt, et juudi tütar olevat endalt elu võtnud eelmisel ööl. Ta on sokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud.". Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed
Boris Mänd selgesti oma endist õpetajat noore Isebeliga, kuid meie peategelased ei näi sellest eriti hoolivat. · Isabella kutsub Martinit korterisse, kus ta tavaliselt klaverimängu harjutab, sest tahab mehele mängida kuulsat ,,Pavaani". Pärast klaverimuusikat lähenevad Isebel ning Martin teineteisele ning nad veedavad korteris koos kirgliku öö .... 6. - 9. Peatükk · Nii algas Isebelil ja Martinil elu ebareaalsuses, mis pidi kestma kolmkümmend päeva, kui laev nö. Delosele ning sealt tagasi Ateenasse jõuab. Isabel ning Martin kohtuvad IGA PÄEV, peesitavad mere ääres ja kohtuvad õhtul uuesti mahajäetud Kadrioru korteris. Ollakse äärmiselt ettevaatlikud, et keegi neid koos ei märkaks. · Teisel ööl, mil Isebel Kadrioru korterisse jääb, tuleb ema teda otsima. Martin käsib
puudumine?; pettumine lootustes; ummikseis; erinevad ootused mehe ja naise suhtele Vastandused teoses (nii karakterid kui muud aspektid): mõistus ja tunded; armastus ja abielu; vabadus ja ühiskondlik surve; Isebel ja Astrid, Martin nooruspõlves ja nüüd; Martin kui mõistuse- ja Isebel kui tunneteinimene; Isebel ja tema ema; Martin ja tema naine; noorus ja vanem iga Hea ja kurja võitlus: Martini sisemine kohus pärast Isebeli surma Kriisi olemasolu teoses: ummikseis oma elus Martinil ja Isebelil Olulist sellest, kuidas lugu on jutustatud: põimitud Sokratese elulooga ja vanade müütidega Romaani seos antud aja ühiskonnaga: põgenikud ja kodumaatus, abielu ja petmine – lahutus pole väga reaalne kontseptsioon; detailid – hommikune poeskäik, kirjade saatmine, hobusekaarik, matuserongkäik, vihjed ajaloolistele sündmustele, puhkamine Narva-Jõesuus, sõideti rongiga Seos tänapäeva maailmaga: suhteprobleemid, elu ummikseis, ühiskondlik surve, armastuseta
läks koju tagasi. Ta on sokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate Justusele, aga tema nime selles ei maini, vaid ,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud." Justus kohkub ja otsustab koju tagasi minna. Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist.
läks koju tagasi. Ta on sokis ja otsustab minna Isebeli koju ta ema käest aru pärima, mis juhtus. Isebel jättis maha vaid teate Justusele, aga tema nime selles ei maini, vaid ,et ,,Laev on Deloselt tagasi jõudnud." Justus kohkub ja otsustab koju tagasi minna. Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist.
Ta sai kohe aru ,et jutt oli Isebelist. Ta on šokis ning otsustab minna Isebeli koju, et küsida, mis juhtus. Isabella oli jätnud teate "Laev on Deloselt tagasi jõudnud.". Ainult Justus sai sellest aru, kuid ei öelnud seda kellelegi. Talle näidatakse ka Isebeli laipa. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema arvas, et tema ongi süüdi, miks Isebel end ära tappis kuna nad olid sel päeval tülitsenud ja ta räägib sellest Justusele. Justus külastab kõiki kohti, kus nad vanasti Isebeliga käisid. Ta kohtub vana ehitusmeistriga, kellega ta räägib Isebelist. Ta tunneb, et vajab kedagi, kellega sellest rääkida. Otsib üles politseiuurija Märt Saani.
annaabi.ee 
