Kutsikatel on see haigus veel eriti hull, sest see haigus võib lõppeda surmaga. Selle haiguse me saame järeldada verise kõhulahtistusega ja oksendamisega. Neil kaob ära söögiisu ja väljaheitel on iseloomulik lõhn, mille järgi saab tunda, kas on parvoviroosis või ei ole. (http://www.loomaarst.ee/index.php/lemmiklooma-tervishoiu-juhised/lemmikloomade- haigused) 3. Koerte Sigimiskäitumine Koertel toimub suguline sigimine, kus peavad isasugurakk ja emasugurakk ühinema. Tiine koera käitumist saab näha, siis kui koer muutub rahulikuks, hakkab tegema järske liigutusi ning sageli lamab. Kindlasti nad ka oigavad ja neil võib pea ringi käia. Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.htm) 4
Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil. Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega varustatud. Vähestel liikidel on isasugurakk väiksem, sesda nimetatakse spermatosoidiks. Mõnedel liikidel on emassugurakk kaotanud liikumisvõime, ta on suhteliselt suur, viburiteta. Teda nimetatakse munarakuks. 7. MÄNDVETIKAD Mändvetikad on magevee taimed. Seetõttu esinevad nad enamasti Läänemere isaosas ning nende esinemis sagedus väheneb lääne suunas. Mändvetikad ei kasva avamerel, vaid piirduvad rannavete ja vaiksete madalaveeliste lahtedega, eelistades mudast põhja, kuid võivad kasvada ka liival.
kandu. Replikatsioon matriitssüntees, mille tulemusena Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse keharakk. nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja Sperm (spermatosoid) seemnerakk (isasugurakk), meioosi. mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 9
riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus - sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. Sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi (raku-, koe-, organikultuuris). Sperm (spermatosoid) - seemnerakk (isasugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.
annaabi.ee 
