8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A 1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide- summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis. Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga. Analüüsiv ristamine- ristamine retsessiiivse vanemaga 11. Mendeli I seadus (ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas fenotüübilt sarnased ja genotüübilt identsed järglased. II seadus (segrekatsiooniseadus) Homosügootsete vanemate ristamisest saadud I põlvkonna
8.Pleiotroopsus- nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele. Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide-summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis. Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga. Analüüsiv ristamine- ristamine retsessiiivse vanemaga 11. Mendeli I seadus (ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas fenotüübilt sarnased ja genotüübilt identsed järglased. II seadus (segrekatsiooniseadus) Homosügootsete vanemate ristamisest saadud I põlvkonna hübriidide omavahelisest ristamisest
Tekib 1+3 rakku,millest see 1on viljastumisvõimeline. 33.Kaheliviljastumine iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga. Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Ksenianähtus mil isaspartneri seemne dominantsed tunnused avalduvad emastaime seemnetel. 33.Kaheliviljastumine,sügoot,embrüo,ksenianähtus. Kaheliviljastumine iseloomulik katteseemnetaimedele ,kus üks spermiumidest liitub viljastumise käigus munarakuga ,teine diploidse tsentraalse rakuga. Sügoot - viljastunud munarakk. Embrüo-ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili ,millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane .Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk
ornamendid vastassugupoolele meeldivad. Esimese katse selle seletamiseks tegi eelmise sajandi esimesel kolmandikul matemaatik ja evolutsioonibioloog Ronald Fisher, pakkudes välja nn seksika poja hüpoteesi. Seksika poja hüpotees – Fisher väitis, et emaslooma jaoks optimaalseks partneriks on selline isasloom, kelle pojad pärivad oma isalt parima sigimispotentsiaali. Tema väitel jääb isaspartneri poolt pakutav igasugune muu otsene kasu emasele (vanemhoole osutamine, pulmakingitused, ressursiderohke territoorium jms) alla isase väärtusele emase järglaste isana. Mis emase bioloogilise edukuse seisukohast tõeliselt loeb, on tema isaste järglaste tulevane võimalikult kõrge sigimisedukus (mille on nad pärinud oma samuti atraktiivselt isalt) ehk siis emase “seksikate poegade” võime levitada tema geenikoopiaid.