..5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed. Isaspartidel
3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc
Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Erinevalt kodupartidest muskuspardid ei prääksu, ärritununa sisisevad. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed
Põldvutt 42 0,25 0,175 69-70 · Tapasaagis (%) = lihakeha mass/elusmass = u 70% lindudel · Rümp = lihakeha sisemine rasv rupskid (süda, maks, lihasmagu, kael) · Munakana on kondine (supikana); 5 kuud+12 kuud sulgimine, aga pole mõtet pidada tapetakse ära; · Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb; · Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil; Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk Väline vedelkiht (10...60%) blastodisk Panderi tuum Tihekiht (30..
Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Erinevalt kodupartidest muskuspardid ei prääksu, ärritununa sisisevad. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed
Kehamass ♂ 4,5...5 kg, ♀ 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind. Kael keskmise pikkusega, hästi liikuv, selg pikk, lai ja tasane, horisontaalse asetusega. Tiivad pikad (30...35 cm) ja võimsad. Pea pikk, pealagi kaetud pikemate, kergelt püstiste sulgedega. Valge sulestikuga lindudel on silmad helesinised või hallid, tumeda sulestikuga lindudel tumepruunid. Silmade ja noka ümbruses olev nahk isaspartidel sulgedeta, punast värvi. Noka alusel ja selle ümber paiknevad lihanibud (korallid, tüükad) on isaslindudel suuremad kui emaslindudel. Muskuspartide kui ulukitena suluspesitsejate varbad on varustatud väga tugevate ja teravate küünistega. Varvaste vahel ujulestad. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Erinevalt kodupartidest muskuspardid ei prääksu, ärritununa sisisevad. Sigimisperioodil eritavad isaspardid tugevat muskuslõhna, mida tekitavad laubal silmade lähedal paiknevad näärmed
annaabi.ee 
