korral pärilik muutlikkus kas puudub või üldse on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. · Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisandud ka mutatsioonid. · Kõige suurem on pärilik muutlikkus sugulisel paljunemisel. Viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Lisaks võivad sugurakkudes tekkida ka mutatsioonid.
* maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks? Kõige rohkem sugulisel paljunemisel, sest viljastumisel kombineeruvad emas ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Kõige vähem vegetatiivsel paljunemisel, sest paljunemisel osaleb üks vanemorganism, ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. 4.Täida lüngad viljastumist kujutaval skeemil. abiks Õp. lk 134 44+XY 22+Y + 22+X 44+XY (poiss) (isa) 44+XX 22+X + 22+X 44+XX (tüdruk) (ema) 5
vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegatatiivne paljunemine on kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. Viljastumisel kombineeruvad emasja isasorganismide geenid ja kromosoomid.Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired,väärarendid,arengupuuded ning kasvajad. Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Kromosoomide ehituse või arvu muutus mõjutab korraga paljusid geene. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõva, tema rakkude
Teine mittesuguline paljunemise viis on paljunemine eostega: · Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. · See on levinud algloomadel, seentel ja taimedel. Kõige hilistekkelisem paljunemisviis on suguline paljunemine: · Kõige ulatuslikum pärilik muutilikkus avaldub sugulisel paljunemisel. Viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. · Muutlikkus on kõige suurem. 5. PÄRILIKUD HAIGUSED JA MITTEPÄRILIKUD HAIGUSED · Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenides ja kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. · Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ning kasvajad
Temperatuuril on sugu määravate geenide aktiveerimise roll. Inimesel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. XO indiviidid on naissoost XXY indiviidid on meessoost 14 Testist määrav faktor TDF on geeni SRY ehk sugu määrava piirkonna produkt. TDF puudumisel (SRY geeni defektsus) avalduvad naistele iseloomulikud sootunnused. Järelikult on SRY piirkond isasust määrav segment ja see on selgelt vajalik isasorganismide tekkeks. SRY geen Y kromosoomis on seotud inimese sootunnuste kujunemisega. XX mehed on väiksemat kasvu, enamasti väiksemate testistega ja steriilsed XY naised steriilsed, neil ei teki munarakke Kui testised on moodustunud, siis algab hormoon testosteroon sekretsioon. Testosteroon seondub paljude rakutüüpide retseptoritega. Pärast seondumist kannab hormoon-retseptorkompleks signaali üle tuuma, määrates sellega, kuidas rakk edaspidi diferentseerub
Atsetüleerimine põhjustab histoonide ja DNA vahelise elektrostaatilise jõu nõrgenemise, mis laseb RNA polümeraasil kergemini DNA molekuli vahel liikuda promootorini. 49. Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas-ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski.
polümeraasil kergemini DNA molekuli vahel liikuda promootorini. 36 49. Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas- ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski. 51
annaabi.ee 
