e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine.
agressiivselt ning isase surmata. Selle vältimiseks peab emase liikumatuks tegema. Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma. Krabiämbliklaste käitumist võib võib-olla võrrelda vägistamisega, kuid päris nii see ei ole. Viljastatud munad enamasti munetakse hunnikusse, emane köidab võrguniidi abil need kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. Munade arenguperiood on tavaliselt 2-3 nädalat
3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal 250kg. 2) Emasloom on isasloomast veidi suurem. 3) Okaapai on umbes 35cm pikk sinist värvi keel ta saab oma kellega puhastada silmalaugusi kui ka kõrvu seest kui ka väljast. 4) Kõrvad on peaga võrraldes suured. 5) Isastel okopaadidel on lühikese nahaga kaetud sarvmürgad.
Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kui toitu ja vett on vähe, võib ta kehakaalust kaotada kuni 40%. Võimaldades kehatemperatuuri kuumuses tõusta, väheneb ta hingamist, et säilitata niiskust. Üksküürkaamelid moodustavad väikesed karjad, mis koosnevad mitmest emasloomast koos poegadega ja ühest isasloomast. Värvuselt kreemikas kuni pruun või must. 4 2.2. Kaheküürugakaamel ehk baktrian Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Suudab taluda - 29º kuni 38ºC. Pärast põuda suudab 10min. ära juua 110 l vett. 3. Toitumine Kaamel on toidu suhtes vähenõudlik, ta võib süüa igasuguseid kõrbetaimi, milliste ogadega
rohusööja ning toidu osas väga valiv. Ta haarab oma lõhestunud ning haardevõimelise ülamokaga püsikõrrelisi ja lõikab nende tipud vastu kõva ülamokka maha. Jooma peab ta iga päev. . Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagant. Kui kududa seda villa on see väga pehme ja soe. 1974. aastal oli alles ainult 6000 looma. Tänapäevaks on vikunjade arv kasvanud 125000-ni. Peregrupid koosnevad ühest isasloomast ning 5 10 emasest koos nende järeltulijatega. Pürenee ilves Pürenee ilves on 85-110 cm pikk. Ta kaalub 10-13 kg ja elab Edela- Euroopas. On äärmiselt haruldane, kriitiliselt piiratud levikuga ja täieliku kaitse all olev pürenee ilves on tavalisest ilvesest umbes poole väiksem. Praeguseks piirdub ta levila üksnes kõrvaliste paikadega märgaladel ja kõrgustikel. See ilves varjub tihedas põõsastikus, kus leidub ta põhitoitu küülikuid.
võimaldab ühelt isasloomalt saada rohkem järglasi. Suurema järglaste arvu korral saab teha rangemat valikut, mis omakorda suurendab valikuedu. Eristatakse kahte liini: 1. Genealoogiline liin- siia kuuluvad kõik liini alustajast põlvnevad isasjärglased sõltumata sellest, kas fenotüübiline sarnasus liinialustajaga esineb või mitte. 2. Aretusliiniks nimetatakse suure jõudlusega tõuloomade rühma, kes põlvneb väljapaistvast liinialustajast isasloomast ja kellel on temaga sarnane kehaehituse tüüp ja jõudlusomadused. Aretusliinil on ka ajaline piir, genealoogilisel mitte. Aretuse klassikud on andnud aretusliinile küllalt suure põlvkondade kestvuse - 8-10 põlvkonda. Kui läheneda geneetilise info üleandmise seisukohalt, siis liinialustaja osa hääbub 5-ndast põlvkonnast alates. Sama skeemi järgi luuakse aretusliine eri loomaliikide juures, et täiustada tõusisest struktuuri, mis hõlbustab selektsiooni.
annaabi.ee 
