Kõre Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Ta on tuntud ka kui hiirkonn, kes on Eesti üks ohustatuimaid kahepaikseid samuti on kõre arvukus viimasel poolesajal aastal väga drastiliselt langenud..Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal
uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et seal on vähemalt neli-viis looma. Tegelikult on üks ja seesama loom. See ei tähenda, et seal ei võiks emaste territooriume rohkem olla neil loomadel ongi nii, et isased käivad laiemalt mitme emase territooriumil." Uus teadmine oli ka see, et loomad vahetavad üsna sageli oma päevast varjekohta või magamiskohta ning kasutavad ka orava risupesi.
2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele andma lisaks karjamaasöödale 200– 300 g ning jääradele 400–500 g teravilja looma kohta päevas. Õrritaja“ jäära kasutamise eesmärgiks on tuua uttedel esimene aktiivne ind ettepoole ja sellega lühendada aktiivset paaritusperioodi, millega kaasneb lühem poegimisperiood. „Õrritaja“ jäära kasutamine on efektiivne, kui ligikaudu 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest enne, kui „õrritaja“ jäär on karja lastud. Uted on koos „õrritaja“ jääraga 16-17 päeva, siis võetakse ta uttede hulgast välja ja asendatakse sugujääraga. Valik paaritusperioodi osas. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte
Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta. Täiskasvanud jäärale 50 utte. 1 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele ja jääradele andma teravilja. Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte
seemenduse korral eelistatakse tootmis- ja tõufarmides liinilis-rühmalist paaridevalikut. Seejuures arvestatakse loomade liinikuuluvust ning eriti isasloomade tõu- ja jõudlusomaduste üleolekut emasloomade omadest. 1.3. Massilise paaridevaliku korral paaritatakse emasloomi vabalt karja paigutatud isasloomadega, kes ei ole emasloomadega suguluses ja on neist kõrgema aretusväärtusega. 2. Vanempaaride vanuse alusel Selle paaridevaliku korral moodustatakse paarid erinevas vanuses emas- ja isasloomadest. On leitud, et liiga vanade isas- ja emasloomade paaritamisel saadakse madala jõudlusomadusega järglased. Parimaid tulemusi on saadud vanemate emasloomade paaritamisel nooremate isasloomadega. 3. Loomade sarnasuse ja mittesarnasuse printsiibil Selle klassifikatsiooni järgi jaguneb paaridevalik järgmiselt: 3.1.homogeenne e. ühtlik; 3.2.heterogeenne e. mitteühtlik. 3.1.Homogeense paaridevaliku all mõistetakse sarnaste loomade paaritamist, kellel
annaabi.ee 
