kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3
erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad
sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega kasvatava ema ülesanded raskemaks – naiselikkust kaotamata tuleb pojaga suhelda ka mehelikult, isalikult (Tuuling 2007). 11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“ Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: Geneetiline ehk bioloogiline isa – on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; Juriidiline isa – mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes;
võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, ,,halvad" aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad. ISADUSE IDENTITEET Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest. Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis: 1. identiteedi olulisus 2. pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine). Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on tegemist (leivateenija, hooldaja, arendaja, mängukaaslane jne.) Isa ise loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub tema püüdlustest hoida tasakaalus identsuse kujundit ja teistelt saadavat hinnangut oma isarolli täitmise kohta
viimasel aastakümnel ning sellekohaseid uurimusi on oluliselt vähem leida (Hansson, 2007: 18). Isaduse tähendus peegeldub igapäevakogemuste kaudu. Sotsiaalpsühholoogiliselt käsitletakse isadust lähtudes identiteediteooriast. Isaduse identiteet tuleneb dünaamilistest tajudest isarollis olemisest. Kaks põhiterminit on identiteedi olulisus ja pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõudmiste olukorras (näit. sportimine vs. lapsega tegelemine) (Kutsar 2007: 53). Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus. Eriliselt rikas on kirjandus sotsiaal- ja perepoliitika valdkonna kuuluvate tekstide poolest naiste töö ja pereelu ühitamise/ühitamatuse kohta. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud
annaabi.ee 
