"tsaar" Oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, suurem osa kõnedest ei ole säilinud Põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast Oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Noorena oli väga andekas ja julge mees Sai hea hariduse, omandas ruttu võõrkeeled Oli osav kõnekunstis, mida läks õppima Rhodose saarele Teel sattusid vastu aga mereröövlid, kes nõudsid lunaraha Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis ütles ta neile :" Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa." Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistsid röövlid raha taskusse ja lasid vangi Mileetose juures vabaks Tagasi Roomas, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma, rahvas õppis tundma teda kui oma jumalat Tegi kõik, mis võimalik, et poolehoidu võita Jagas vaestele leiba, toitu, raha ja korraldas lõbustusmänge Lõi võimu haaramiseks salaliidu
Ta põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Ta sai väga hea hariduse. Võõrkeeled omandas ta ruttu, aga Caesar ei leppinud sellega. Ta tahtis olla kõnekunstis osav, sellepärast sõitis ta Rhodose saarele seda õppima. Teel sattusid talle aga vastu mereröövlid, kes talt lunaraha nõudsid. Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis öelnud ta neile: "Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa ". Röövlid ainult naersid selle peale. Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistnud röövlid raha taskusse ja lasknud rikka vangi Mileetose juures vabaks. Kui ta oli tagasi tulnud Roomasse, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma ja rahvas õppis teda tundma kui oma jumalat. Aleksander Suure elulugu lugedes puhkes ta aga nutma,
kellele kuulub võime olla õiguste ja kohustuste kandja, seega õigusvõime. Edasi sai minna mitut teedpidi. Kui lähtuda keskaegsest skolastilisest õigusõpetusest, mille järgi õiguskord langeb kokku loodud korraga ning kõigel loodul, nii kivil kui puul, loomal kui inimesel on õigusvõime. Vitoria oleks võinud seda teedpidi minna – indiaanlaste õigusvõime põhjendamine ei oleks seega olnud kuigi raske. Paraku oleks ta niiviisi osutanud iseendale karuteene, sest isandatena maale tulnud hispaanlased saaksid samuti toetuda loodud korrale – paavsti kaudu oli Jumal ise usaldanud neile võimu Uue Maailma ja selle elanike üle ning teinud nad sel teel indiaanlaste vara omanikeks. Teistsugusel lähenemisel õigusvõimele võis selle olemasolu indiaanlastel ka vaidlustada, sest nad olid patused, uskumatud ja mõistuseta olendid. Selle vastu väitis Vitoria, et uskumatus ja ketserlus ei teinud veel õigusvõimetuks. Vara kaotaksid nad õiguspärase kohtuotsuse
Ikka ja jälle rõhutab ta töö osa inimlike väärtuste arendamisel ja säilitamisel, pöörab suurt tähelepanu ka sellele, et inimese moraalne puhtus, väärastumine või kahestumine ei ole üksnes sotsiaalpoliitiliselt või –olustikuliselt tingitud. Traat väldib inimeses peituva hea ja halva tõlgendamist, kuid süüvib nähtuste avaramalt humaansemasse mõistmisesse, väljumata ajalooliselt konkreetse raamidest. Oma romaani kangelasi on Traat ise iseloomustanud ühteaegu nii maa isandatena kui ka vangidena. Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber” kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale. Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam
Aleksandri järgalsed säilitasid eelkäija poolt vallutatu ja probleemid puudusid väliselt, kuid nende endi keskel neid tekkis, nende enda auahnusest. Valitseja võimu all olevaid maid on valitsetud kahel viisil: ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid, kes aitavad isanda armust ja loal kuningriiki valitseda, või siis valitseja ja parunite poolt, kus parunid on seal vaid tänu oma suguvõsa kõrgele eale. Neil parunitel on oma alad ja oma teenrid, kes tunnistavad neid isandatena. Valitseja autoriteet on tugevam nendes maades, kus on valitseja valitsev ning tema teenrid. Ning kui allutakse kellelegi teisele, siis ei tunta tema vastu armastust ega alluvustunnet. Näiteks Türklase ja Prantsuse kuninga valitsemise erinevused. Türklase monarhia on valitsetud ühe sinjoore poolt, kõik teised on tema teenrid. Jagades kuningriigi sandzakkideks, määrab ta ametisse erinevaid haldureid ja paigutab neid oma suva järgi. Prantsuse kuningas aga on ametis,
VI. 1238 paavsti saadiku Villem'i vahesobitusel, kellele aga paavstilt ordu seatud vasallide vastu käivad juhtnöörid olid antud, kes ka ise säärase vägistusega ei võinud nõus olla ega seda ristiusule kasulikuks pidada: eespool esildatud kirjas 8. III. 1238 käsib Gregorius IX mitte kuidagi sallida, kui vastristituid mõnelt poolt püütakse orjastada. Taani kuninga kirjas 1240. aastast nimetatakse veel esimesel kohal foogtisid eestlaste isandatena, nagu nägime. 1259 annab Taani kuningas Eerik Glipping Gutvalia kloostrile mitu küla Eestimaal ning Virumaal ja vabastab nad kõigist kohustustest maaisanda vastu peale harilikkude tööde (consueta servitia) Tallinna lossi heaks kui ka sõjakäikudest osavõtmise kohustuse (U. B. 340), tähendab: tegu on olemas, tehakse aga maaisandale. Valdemar-Eeriku laenumeeste seadus aga on praegusel kujul alles 1315. aastast peale olemas.
annaabi.ee 
