meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2
,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad. N ühes teoses ,,Tragöödia sünd" toob ta välja, et on olemas kaks ellusuhtumist: dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta
kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui
Siiani oli kristlik moraal oluliseim nad seisid tema teenistuses. Nietzschet eraldab kogu ülejäänud inimkonnast katte eemaldamine kristlikult moraalilt. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millele ei ole võrdset. 28) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: kuidas Nietzsche suhtub moraali? Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Mõnikord nad eksisteeivad kõrvuti-isegi ühes inimeses. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal
1879-1888 oli iseseisev filosoof, kuid alates 1889 vaevas teda nõdrameelsus. Teosed „Nõnda kõneles Zarathustra“, „Antikristus“ , „Inimlik ja liiginimlik“. Suurim kaasaaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlustäratavaks- hakkab Euroopas juba esimesi varje heitma. Tõsiselt võetakse Jumala ideed, moraalikäsitlust nt 10 käsku, kuid tema arvates peaks looma uue moraali, kui Jumalat enam tõsiselt ei võeta. Isandamoraal(suursugune ehk ohutu) ja karjamoraal(põlastusväärne ehk ohtlik) Üliinimene Hitler võttis temat eeskuju, tõlgendas valesti. sest tegelikult on see Nietzche õe ümbertöödeldud teoste tõttu, milles on vähe Nietzchet ennast. Väärtuste ümberhindamise vajadus „Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“ Pilet 3 1. Sokratese elu ja filosoofia Eluaastad 469-399 e.Kr Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka
■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sksböse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Euroopas valitseb Nietzsche arvates kariloomade moraal.
annaabi.ee 
