Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi. Thomas Hobbes ja John Locke avaldasid oma mõtteid mõistusliku uurimise tähtsusest ning inimese õigustest ja kohustustest poliitikamaailmas. Locke'i teos "Essay Concerning Human Understanding" väidab, et inimesed võivad saada oma maailma isandaiks, kasutades mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Mõistust kasutades võib inimene end teadmatusest päästa. Teoreetiliselt pakkus see mõte inimkonnale võimaluse jõuda edasi kõikidel inimtegevuse aladel. Euroopa arenev trükitehnika ja kirjandus levitasid valgustusmõtteid kiiremini ja odavamalt. Niisugused romaanid nagu Voltaire'i "Candide" (1759) võimaldasid heita skeptilise pilgu
" Montaigne aga vaidles sellele vastu. Tema arvas, et mõistus justnimelt tekitab õnnetust. Inimestele langeb palju rohkem hädasid osaks kui loomadele. Kits võib rahulikult süüa oma rohuliblet karjamaal ning olla õnnelik ja rahulik, ilma et ta oleks õppinud ja teadmisi omandanud. Ilma et tal oleks keeruline mõistus, mis inimesel on. ,,Kas söendame siis väita, et suur eelis, mõistus, mille pärast me nii palju kisa teeme ja millele tugenedes me peame ennast kogu ülejäänud loodu isandaiks ja valitsejaiks, on pandud meisse meie piinamiseks? Mis mõte on asjade tundmaõppimisel, kui me kaotame seeläbi rahu ja puhkuse, milles me muidu viibiksime..." Montaigne arvab ka, et inimesel tuleks leppida oma kehaga ning mitte jagada end pooleks. Seetähendab aru saada, et mõistus ja hing käivad koos meie kehaga ning me peame mõlemat poolt aksepteerima ja mitte häbenema. Nagu Epikuros, nii uskus ka Montaigne, et sõprus on õnneks hädavajalik komponent:
täielikult sõdurite võimu all olevas Sultani kuningriigis: ka sellel valitsejal tuleb kodanikke arvestamata hoida sõdureid enda vastu sõbralikena. 29. Pange siinkohal tähele, et Sultani riik erineb kõigist teistest ainuvalitsuslikest riikidest, sest sarnaneb kristlikule pontifikaadile, mida ei saa nimetada pärilikuks ega vastseks riigiks, sest et valitseja surmaga ei jää pärijaiks ja isandaiks tema pojad, vaid valitsejaks saab see, kes valitakse ametisse selleks volitatud isikute poolt. Et see korraldus on põline, siis ei saa sellist riiki nimetada vastseks, sest seal pole ühtki neist raskustest, mis on olemas uutes - kuigi valitseja ise on uus, on tema valitsemist sätestavad seadused põlised ning seatud teda vastu võtma nii, nagu oleks ta pärilik käskija. 30. Tuleme aga oma teema juurde tagasi
foogtide ja teiste ametmeeste ehk silmapaistvamate vasallide peale mõeldud. Brevern arvab, et rahvavanemate instituut hävis siin 1225-1228 ja kadus täielikult, vasallid said juba siis eestlaste kohta kohtumõistmisõiguse, kohtumõistmisõiguse juba ka elu ja surma kohta, iseäranis Virus, nagu Valdemar-Eeriku laenuõigus Harju-Viru laenumehi seks siis õigustas. Taani kuninga eespool esiletoodud kirja põhjal, kus vasalle eestlaste isandaiks nimetatavat, järeldab Brevern, et vasallide täielik kohtumõistmisõigus elu ja surma kohta jäänud ka uuesti järgneva Taani valitsuse ajal püsima (lk. 255). Kuid me nägime, et paavsti saadik 1226. a. just Viru vanematest ,,vanemad ja kohtunikud" määras (L. H. kroonika XXIX, 7). Veel 1343. a. on ka Harjus ,,principal Eesten" olemas (Hoeneke). Kui ordu kohe nii võimatu hoolimatult virulastega oleks ümber käinud, et vasallid
annaabi.ee 
