com/eng/612/) 4.2.1 Sportlikud saavutused Erki Nool on ühekordne olümpiavõitja. Võitis ta aastal 2000 Sydneys. Maailmameistrivõistlustel on olnud hõbemedali omanik. Euroopameistrivõistlustel on saavutanud 1998 Budapstis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Seitsmevõitluse parim tulemus on kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel saadud hõbemedal. (Erki Nool, 2012) 4.2.2 Poliitikukarjäär Aastal 2003 astus Erki Nool Isamaliitu. Aastal 2004 Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta Isamaliidu teise numbrina 3044 häält. Aastal 2005 kogus Nool omavalitsuste valimisel 1653 häält ja pääses Tallinna linnavolikokku. 2007 aastal kandideeris ta Riigikogu valimistele kus16 ta kogus Res Publica liidu esimese numbrina 3178 ning pääses riigikokku. Ta on keskkonnakomisjoni liige. (Erki Nool, 2012) 4.2.3 Muu tegevus Erki Noolele kuulub OÜ Addison, mis kavatseb ehitada Tallinnasse 12-korruseline büroohoone. Ta on osanik ka teistes kinnisvaraarenduse ja vahendusega tegelevates
Eesti Vabariigi viimastel aastatel tegev ka parlamendis 1937. aastal Rahvuskogu II koja liikmena ja selle juhatuse 1. abiesimehena ning 1938. aastast Riiginõukogu liikmena. Ühiskondlikul alal oli A. Tõnisson aastail 1920 ja 1927 - 1933 Vabariigi Ohvitseride Keskkogu esimees, 1937 .aastat Eesti-Soome Ühingu esimees ja Eeti-Läti ühingu Tartu osakonna esimees; peale selle 1930.aastail paljudes organisatsioonides kas abiesimees, juhatuse liiga või auliiga. Poliitikas oli A. Tõnisson Isamaliidu mees; ta oli 1935. aastast isamaaliidu komitee esimees. Eesti okupeerimisel arreteeriti kindralmajor A. Tõnisson 19. detsmbril 1940. Pool aastat hiljem, 30. juunil 1941 lasti ta Tallinna Keskvangals maha. Kindrali poeg Leo Tõnisson elab 1992. aasta andmeil Tallinnas, kus töötab Kopli Kunstikeskkoolis kunstiõpetajana. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas, Kabala vallas, kus ta isa oli mölder. 1899. aastal astus A
võetsi sundhooldamisele, siseministeerium sai loa ilma kohtuotsuseta piirata liikumisvabadust, pakuti ka opositsioonlaste ära ostmist. Opostitsioon sai elujõudu kui 1935a suvel vabastati vabadussõdalased kes asusid kohe valitsust kritiseerima. Nende likvideerimiseks lavastati 8det 1935a riigipööre, kus vabadussõdalased arreteeriti ja saadeti enamus vangi. „Juhtiv demokraatia“ Isamaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse intsiatiivil loodi Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks mis seadis ülesse 80kandidaati ja vastu olid opositsiooni kandidaaid kes ka võitsid, kuid saades 16opositsiooni kohta Riigikogusse. 1938a aprillis sai Eesti Vabariigi presidendiks K. Päts ja mõni aeg hiljem tuli võimule uus valitsus eesotsas peaminister K. Eiinpaluga ja Laidoner jäi ülemjuhatajaks.
pisifraktsioonideks. Fraktsiooni minimaalne liikmete arv on viis. Kõik nad peavad olema valitud Riigikokku sama erakonna valimisnimekirja alusel. Ühe nimekirja järgi valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Sellise regulatsiooni eesmärgiks oli stabiilsete erakondade ja Riigikogu stabiilse erakondliku struktuuri kujunemise soosimine. Fraktsiooni nimeks on valimisnimekirja esitanud erakonna nimi koos sõnaga "fraktsioon." Näiteks "Isamaliidu fraktsioon", "Eesti Keskerakonna fraktsioon." Fraktsioone ja fraktsiooni koosseisus toimunud muudatusi registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib endale esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonil on üle 12 liikme, siis võib ta valida ka teise aseesimehe. Riigikogu juhatuse liikmed ei või olla fraktsiooni esimeheks või aseesimeheks. Fraktsiooni olulisemad õigused on: 1) seaduste algatamise õigus
annaabi.ee 
