lagi on näinud perekonna pisaraid, nuttu ja riidu "Rukkivihud rehe all" loodab tulevikust paremat, et elu oleks parem "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" "Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega "Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale, "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!" "Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib, mida kõike ta Eestimaal nägi, rõõmus, kuid ka halbadest asjadest "Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistes ihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistatud Kes meeldida tahab- Kes meeldida tahab peab roomama.
Hiljem avaldatud trükis üle 300 Juhan Liivi luuletuse. Suurima teema hõivab isamaaluule, isamaa on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad!"). Liiv mures isamaa pärast (Kui tume veel kauaks ka sinu maa"), valmis ohverdama kõike (,,Ma lillesideme võtaks") ja eeldab seda teisteltki (,,Ta lendab mesipuu poole"), kuid mõistab, et kõik ei suuda nõnda kannatada (,,Mitte igaühele") ja on õnnetu isamaaga, veel õnnetum isamaata (,,Sinuga ja sinuta"). Isamaast lähtuvalt käsitleb ka sotsiaalseid probleeme, taunib rikkaid ja lipitsejaid, omakasu tagaajajaid, vaestele ja eesti talupoegadele kuulub tema poolehoid ja kaastunne. Samuti on käsitlenud oma eluteed mõjutanud tegureid (,,Emale", ,,Üks suu", ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor- Eestile"). Armastusluules üldisem, hilisemas aga tundeehtsam ja kujundirikkam. Rohkesti esineb luules
,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha
» «Jumala pärast!» «Ütle mulle, Agnes, oli sul juba altari ette astudes nõu «ei» ütelda?» «Ei olnud,» kostis Agnes tasakesi. «Noh, vaata! Haha!» «Ara naera, Gabriel,» ütles Agnes sügava häälega. «Ma arvasin sind surnuks ja tahtsin selle teoga esiteks oma vaese isa elu pikendada 388 ja omaenese kurbi päevi lühendada. Ma igatsesin varsti sinu järele tulla. Ilma sinuta ei maksa elu minu meelest midagi.» «Vahest ei maksa aga elu ilma isata ja isamaata su meelest ka midagi?» ütles Gabriel tehtud karedusega. «Mis see tähendab?» «Oled sa valmis, kui vaja ja aeg käes on, ka Venemaale kaasa tulema? Mõtle, mina ise olen pooleldi venelane!» Agnes ei viibinud silmapilkugi vastusega. «Sinuga lähen ma igale poole, olgu maailma otsani. Ja et sa ise pool venelane oled, siis ei või nad nii kurjad olla, kui neist räägitakse. Ma tahan katsuda tubliks vürstiprouaks saada.» «Selleks pead sa saama. Tsaar peab sõna
annaabi.ee 
