nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks. Suri ka isa, naine närvihaiglasse, pojal oli terviseprobleeme- hingeline kriis. Tal aitas sellest välja tulla psühhoanalüüs. 46 aastal sai kirjanduse Nobeli preemia (Klaaspärlimäng). 62 aastal suri leukeemiasse. Alustas uusromantikuna ja uusekspressionismina. Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing
Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikuna, impressionistina. * Kogumik ,,Luuletused" (1902) * ,,Peter Camenzind" (1904) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian
Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri isa, poeg oli haige ja naine tuli paigutada vaimuhaiglasse. Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka.
1911. aastal sooritatud India reis ei andnud Hessele loodetud hingelist rahu, ehkki avardas tema maailma. Hesse kujunemises olid olulised Esimese maailmasõja aastad, sellesse aega jäi mitu kriisi. Juba enne sõda oli kirjanikule selgeks saanud, et tema abielu on õnnetu. Kui puhkes Esimene maailmasõda, nägi Hesse selles tuttava maailma hävingut. Patsifistina avaldas ta sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikutulva, eriti isamaalistelt sõjapooldajatelt. Hesse kuulutati isamaareeturiks ning see haavas teda sügavalt. 1916. aastal suri Hesse isa, kirjaniku poeg oli haige ja naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigutada. Kõik need üleelamised viisid Hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka tema loomingut. Taas pinnale tõusta aitas tal psühhoanalüüs. Hesse sai otsekui uueks inimeseks ja küpses kirjanikuna. 1946. aastal sai Hesse Nobeli kirjanduspreemia. 1962. aastal suri kirjanik Hermann Hesse leukeemiasse. HERMANN HESSE VANAISA ELUST
arhivaariks. Pälvib tuntuse ja materiaalse kindlustuse. Saab seega pühenduda täielikult kirjandusele. Suurema osa elust elas eraklikult Sveitsis. Püüdis endas ja maailmas selgusele jõuda, see aga ei läinud kergesti. Teeb reisi Indiasse, aga see ei pakkunud hingelist rahulolu, samas sai uusi kogemusi. I MS on talle patsifistina vastumeelt, avaldab oma arvamust sõja teemal ja pälvib, nagu HH-gi kriitikat enda aadressil. Kuulutati isamaareeturiks. Lisaks avalikule negatiivsele tähelepanule on üleelamised ka isiklikus elus: isa sureb sõja ajal, poeg on haige, naisega probleemid. Kooselu ei olnud õnnelik, naisel oli ka närvihaigus. See kõik mõjub tundlikule loomusele, sellest sai üle tänu psühhoanalüüsile. Hingelisi üleelamisi on ka loomingus ohtralt. 1946 sai Nobeli preemia eelkõige ,,Klaaspärlimängu" eest. Sureb leukeemiasse 1962. LOOMING: Alustab uusromantikuna, impressionistina
annaabi.ee 
