Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine. Isaduse garantii Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks erinevalt imetajaist (kel enamasti isahoolt üldse ei esine) ja paljudest lindudest (kellel valdab kas biparentaalne või ainult emahool) esineb seevastu kaladel, kel viljastamine toimub väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool. Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad
varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suuremat valikuvõimalust ja suuremat isahoolt. Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad Organismi elukeskkond tekib nii, et läheb kaduma seos traditsiooniliste elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel (nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale). Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaigavaliku indikaatoreid, eksitades sellega loomi (nt rannaniidud meenutavad kurvitsalistele
Bioloogiline ja kultuuriline inimene. Inimese olemus jaguneb bioloogiliseks ja kultuuriliseks, bioloogiline on primaarne. Bioloogiline mees on võistluslik, tormakas, egoistlik, edev, edujanune jms. Bioloogiline naine on pigem sotsiaalne, ettevaatlik, valiv, kohusetundlik, rahu armastav pereinimene. Naine ürgema järeltulija: naised tahavad suuremat valikuvõimalust (et igaüks saaks printsi valgel hobusel) ja suuremat isahoolt isaste poolt kurb tõde: mida suuremat isahoolt isase poolt emane soovib seda väiksem valikuvõimalus tal on. Mida suurem investeering viljakusse seda väiksem investeering vanemahoolde, aga on ka variant, et emane investeerib viljakusse ja isane vanemahoolde või vastupidi. · Eri sugupoolte sigimiskäitumine kui keskkonnast sõltuv kompromiss sugupoolte huvide vahel. Inimese elukeskkond on praegu drastilises muutumises:
suuremas liikuvuses ja hulgas võrreldes munarakkudega. Organismisisese viljastamisega liikidel pole isadus alati garanteeritud. Selliste liikide emane võib olla kindel, et kõik järglased on kindlasti tema omad. Seevastu isane ei saa olla sada protsenti kindel, et ta hoolitseb just enda geenikoopiate eest, sest emastel võib esineda paariväliseid kopuleerumisi ka teiste isastega peale oma sotsiaalse partneri. Kaks viimast punkti seletavad ühtlasi, miks uniparentaalset isahoolt esineb enamasti just kaladel. Veekeskkonnas ei ole kehasisene viljastamine teatavail põhjustel otstarbekas ja siin koeb emane kõigepealt vette oma munarakud, misjärel isane need viljastab. Sellest tulenevalt on emasel võimalus esimesena lahkuda isane kindel, et järglased on tema omad. Paarivälised suhted – Lisaks mõjule vanemhoole jaotuse suhtes sugupoolte vahel avaldavad kaks eespool loetletud asjaolu – sugurakkude erinev hind eri
annaabi.ee 
