ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid, emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt);
o Selleks sobiv luustik võimaldab hästi toetuda torsot ja soolestikku o Kõrvalprodukt ehk nn hind: sünnituskanali ahenemine, sündimine raske Looteperioodi lühenemine (sest muidu ei mahuks enam pea läbi (muidu rasedus peaks kestma 18-21 kuud) o Seega on lapsed sündides niivõrd abitud, nõuab maksimaalset vanemlikku hoolt o Alaarenenud laps: kauakestvad ja kulukad vanemlikud investeeringu hea isahoole, paarissuhete ja sotsiaalsete võrgustike kujunemiseks · Kulukas suur aju o Aju mass 2% keha massist, kuid nõuad 20% energiat (väikelaste kuni 50%) o Inimahvid kulutavad 10% oma energiast ajutööle o Tundlik erinevatele funktsiooni häiretele o Vastuvõtlik kahjulikele kultuurilistele mõjutustele + suurt aju vaja grupilise eluviisiga hakkama saamisele, hüvede paremaks tarbimiseks iseenda jaoks
kaks sõltumatut üleminekut karnivoorialt herbivooriale, mis on vähemtõenäoline. Järelikult on usutavam ehk parsimoonilisem, et herbivooria on evolutsiooniliselt vanem. N: Parsimoonia printsiibi kehtivust illustreerib hästi lõimetishoolde evolutsioon kaladel (J. Gittleman). Selgus, et alati oli muutus seisnenud vaid ühe sugupoole lisandumises või loobumises lõimetishooldest. Mitte kunagi polnud näiteks isahoole muutunud otse emahooldeks või vastupidi. Tõendeid displeide järkjärgulise evolutsiooni võimalusest liikide lahknemisel. N: rituaalse pulmakingi päritolu surusääsel. N: puuviljakärbse tiivadisplei - (a) erinev lävend. N: kui kokku pannakse D. melanogaster ja D. simulans, hakkab isane simulans kosima pisut hiljem ja on pikaldasem, emane melanogaster aga on kärsitum (vastuvõtlikkuse lävi on madalam) (b) meelte erinev tundlikkus. Pimeduses aeglustub kosimine pisut simulans’il, kuid
Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud? Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et
annaabi.ee 
