isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest LOODUSLIK VALIK POPULATSIOONIDES Populatsiooni moodustavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse, elutegevuse kui ka käitumise poolest. Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus.
ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast neitsist Hestiast, hallisilmsest Athenast, kes hoolib ainult sõjasy ja kaunist käsitööst, Artemisest, kes metsi armastab ja mägestiku loodust." Artemis on metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist-küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.(Hamilton 1975:25) Ta küttis iga päev kaarikus, mida vedasid kuldsete sarvedega isahirved, oli ka loomade käskijanna. Koduloomi hooletusse jättes solvasid lihtsurelikud jumalatari. Artemis nautis ka tantsimist ja laulmist ning nümfide seltskonda. Ta valvas laste sünnitamise, kasvamise ning naise peamiste arenguetappide, samuti meeste täiskasvanukssaamise riituste üle. Ta tõi jõukust ja pikka iga lihtsurelikele, keda soosis, ent neile, kes talle meelehärmi valmistasid, langesid osaks haigus ja halb õnn.(Chaline 2005:38)
(611), siis Lõuna- Eestis ja Lääne- Virus. Toitumine Vähenõudlik toidu suhtes. Hirve huvitavad puhmarinde taimed. Põllumeestele on probleemiks see, et hirved söövad meelsalt silo- ja heinapalle. On leitud isegi vetikaid söövaid hirvi. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on septembris nagu põdralgi. Sigimise ajal teevad kõige võimsamat häält looduses. Isahirved koguvad endale 5-7 emasloomast koosneva haaremi. Kuu aega isasloomad ei toitu, ainult võitlevad ning kaotavad oma kehakaalust veerandi või isegi rohkem. Kandeaeg on 9 kuud. Järglasi on enamasti 1. Suremus Jahimehed, liiklusõnnetused. Hundid ja mingil määral ka ilvesed, kuid enamasti saavad suurkiskjad jagu ainult vasikatest või emastest loomadest. Metssiga (Sus scrofa) Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad).
- OLELUSVÕITLUS organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele - Seisneb nii liikidevahelises kui ka liigisiseses konkurentsis - Hullem on liigisisene, sest sama liigi isendid vajavad elamiseks täpselt samu resursse Konkurents - OTSENE organismid võitlevad omavahel - Näited: SAMAST LIIGIST ISENDITE VAHEL - kakupojad üritavad üksteist pesast välja trügida ; isahirved võitlevad emaste tähelepanu pärast ; hundid võitlevad territooriumi või toidu pärast - ERINEVATE LIIKIDE VAHEL - kiskja ja saaklooma suhe ; parasiidid ja peremehed - KAUDNE isendid ei mõjuta üksteist otseselt, kuid konkureerivad sama resursi nimel - Näide: Üks isend sööb kõik ära, teine jääb seetõttu tühja kõhuga ; lõvid ja gepardid söövad samu saaklooma liike. Kui lõvisid on palju, jäävad gepardid nälga.