On ka inimesi, kes loodavad alati teiste abile. Tänapäeval on see teema eriti aktuaalne tööpuuduse tõttu. Aina enam ja enam jooksevad meediast läbi abipalved toetamaks rahaliselt kaasmaalasi. Kindlasti on üliolulised annetamised meditsiini, haridusele ning muudele valdkondadele, kuid miks ei saa endaga hakkama täie tervise juures olevad kahekümnendates aastates noormehed? Põhjus on tahte puudumises midagi ise saavutada ning teha. Julgen arvata, et sellise käitumise taga on kas isafiguuri puudumine või isapoolne vähene eeskuju. Kõik saab alguse kodust. Ka "Wikmani poistes" tuleb sama probleem esile. Osad poisid õppisid ise kodus kontrolltöödeks, osad poisid aga tegid teiste pealt maha. Rasked ajad nõuavad tõhusamaid meetmeid. Kuigi praegu võib olla majanduslikult raske aeg, peaks see siiski looma paremad eeldused lennukatele äriideedele. Sellises olukorras toimetulekuks on vaja rohkem mõistust kasutada. Peab otsima paremaid ning
ulatuses teada või seda ignoreeritakse. Marilyni jaoks on tabletid aga väikesed abilised, mida ta mõnikord täiesti pööraselt kombineerib ja mille kogust ta aastate kulgedes drastiliselt tõstab. 4 1955. aastal kohtab Marilyn taas Arthur Millerit, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Miller on Marilynist 11 aastat vanem ja talle on omane selline tõsidus, mille Marilyn leiab olevat ülimalt kütkestava. Ta otsib ikka veel isafiguuri. Miller ja Monroe abielluvad ja lasevad 4 aasta pärast lahutada. Pisut enne seda on Marilynil olnud teine nurisünnitus. Arthur Miller teeb filmi Marilyn Monroe kohta, mille pealkirjas on "Kohanematud" Norma Jeani piiravad mehed teda ja hiljem ka president Kennedy. Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid
Nüüd olen ma veel viimane , kes nägi hiiglasliku kala. Kuidas see küll ometi sedasi juhtub, et just mina alati viimane olen?" "Minu jaoks oled sa esimene," ütles Hiie ja suudles mind. Ning mõne aja pärast, kui olime jälle riidesse pannud, sõudsin ma edasi. Tegelikult olin ma muidugi ka tema jaoks viimane, aga siis ma seda veel ei teadnud." Onu Vootele Onu Vootele oskas suurepäraselt ka kõige keerulisemaid ussisõnu ning õpetas need selgeks ka Leemetile. Leemet nägi onus isafiguuri, kuna Leemeti isa oli surnud ja onu pere ainus mees. Kuigi onu Vootele ei pärinud isalt mürgihambaid iseloomustab teda tugevus ning tarkus. Leemeti vanaisa Vanaisa sümboliseerib tugevust ning tahet saavutada eesmärk. Vanaisa oli viimane mees, kellel olid mürgihambad ning kes võitles koos Põhja Konnaga raudmeeste vastu. Vanaisa väsimatus ning töö eesmärgi nimel viitab muistsete eestlaste tugevusele, kes
hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioon, majanduse institutsioon. Perekonna ja abielu institutsioon esines läbi selle, et Philippe'i surnud naine ei olnud võimeline saama lapsi, tänu millele lapsendasid nad tütre. Sama lugu oli ka Drissi tädiga, kes mehe nooremana enda juurde elama võttis, kuid mõne aja pärast õnnestus tal siiski sünnitada kaks last, pärast keda lisandus nende perre läbi teiste meeste neid veelgi. Kuna neil aga püsivat isafiguuri ei olnud, otsustas Driss filmi lõpus noorematele kasuõdedele- ja vendadele ise eeskuju näidata ning võttis selle rolli enda peale. Riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioon esines filmis juba esimese stseeni ajal, kui Driss autoga sõites kiirust ületas, liiklusreegleid rikkus ning lõpuks ka politseid eest põgenes. Kui nad kätte saadi, valeid nad korravalvuritele ning tegid pärast seda veel nende kulul nalja, et nad neid uskuma jäid. Seega esines filmis riigi korrakaitse eiramist
annaabi.ee 
