Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms.
plagariseerinud ilma autori nime mainimata. Justus üritab poissi saada end üles tunistama, kuid viimane jääb endale kindlaks. Martin Justuse pere soovib minna Narva-Jõesuule suvitama, kuid mees ütleb, et soovib lõpetada raamatu linnas. Pere lepib sellega. Kui kahenädala pärast on Justus jooksnud tupikusse raamatu kirjutamisega, otsustab ta linnapeale minna, kus kohtub Isabellaga. Nad jalutavad koos ning leiavad kiirelt kõneteemaks Sokratese. Mees on hämmingus 22. aastasest Isabellast. Martin ja tüdruk tunnevad koheselt, et sobivad kokku, kuigi teised ei mõistaks seda ning seetõttu saavad järgnevalt kokku salaja. Järgnevate kokkusaamiste jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetappu pidevalt. Ta kutsub Martini enda hooleks antud majja. Seal armub Martin Isabella ning nad veedavad öö koos. Järgnevatel päevadel muutub mees armukadedaks ISabella üle pärast unenägu, mille ta seob tüdruku motiividega
7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks.Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna.
Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5
Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5
Ühel päeval tuli ta varem koju ja ütles, et on tüdinud vastikute inimeste nägemisest. Onu soovitas tüdrukul seljuhul mittekunagi peeglisse vaadata. Tüdruk ei saanud onu torkest aru ja jäigi pentsikuks. See jutt on õpetuseks nendele, kes kõigesse negatiivselt suhtuvad. Arvan, et Boccaccio tahtsis sellega teada anda, et alati, kui inimesele keegi ei meeldi, siis peaks ta esimese asjana iseennast vaatama ja arutama, mis temas endas viga on. Seitsmes novell rääkis aadlidaamist Isabellast, kes oli abielus rüütliga. Daam armus aga Leonettosse, kes ka teda vastu armastas. Rüütles Lambertuccio armus ka daami, kuid see noormees oli naisele vastumeelne. Kui Isabella mees ükskord kodust läks, tulid teised 2 meest Isabellat külastama. Leonetto peitis end Lambertuccio eest, sest kartis rüütlit. Rüütel ja naine vallatlesid, kui samal ajal daamu mees koju tuli. Naine mõtles ruttu plaani, mis seisnes vales, et
aastal. Isabella suri samal aastal pärast järjekordset nurisünnitust ning mustadesse rõugetesse haigestumist. Järgmisena oli Joseph ema sunnitlusel määratud abielluma vähenägusa Wittelsbachide printsessi Maria Josephaga. Joseph ei armastanud teda üldse mitte ning keeldus ka temaga lapsi saamast. Josepha suri rõugetesse ja Joseph ei vaevnunud isegi tema matustele minema, ta tundis neiu surmast kergendust. Josephil oli siiani silme ees pilt Isabellast ning nende tütar Maria Theresia oli mehele väga tähtis aga kahjuks tütar suri ning siis murdus Joseph täielikult. Keisrinna Maria Theresia jätkas ka siis abieluprojektide koostamist, kusjuures kõige tähtsamad olid dünastia huvid, armastus sellise liidu juures olid vaid plussiks. Maria Theresia tegeles ka teiste oma laste abieludega manipuleerimisega, pidades silmas eelkõige dünastia kasu ning hoolimata laste tunnetest. Keiser Franz Stephan suri samal aastal, mil abiellus tema
pannes m�istatama nende maailma, olemust ja kokkusaamise p�hjusi. Salap�rane k��nlavalgus loob romantilise tundevirvenduse, avab tollase elu intiimsema poole, kus toa h�maruses loetakse kellegi kirja ja musitseeritakse. ****** William Scrotsi elu ja karj��ri kohta on s�ilinud v�he dokumenteeritud t�endeid. 1537. aastal sai temast kunstnik Madalmaade regendi, Ungari Mary juures. 1544. aastal viibis ta Antwerpenis ja on teada, et sel perioodil maalis ta keisrinna Isabellast kaks portreed ning �he ka keiser Charles V-st. 1545. aastal suundus ta Inglismaale, et asuda t��le Henry VIII �ukonnas, olles seal tolle aja k�ige k�rgemapalgalisem kunstnik. Scrotsile omistatud t��dest on m�rkimisv��rseim moonutatud perspektiivis maalitud portree Edward VI-st. Sedasorti �anamorfne� portree, mis pidi vaatajat h�mmastama ning kunstniku meistrioskusi demonstreerima, oli Habsburgide d�nastias populaarne 16. sajandi esimesel poolel. Esmapilgul on
annaabi.ee 
