-Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb
hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta). Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles, et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka ohke - kopsuruumala säilitamine.
nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) - termosensorid (sooja- ja külmasensorid) - valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui
nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) termosensorid (sooja- ja külmasensorid) valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal
annaabi.ee 
