Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai *falloir - faudrai pleuvoir - pleuvra (AINUS PRE) aller - irai venir - viendrai faire - ferai
hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel) Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel. 18.Galaktika koostis: 1)ketta populatsioon-sisaldab kõiki võimalikke tähti.Tähed on noored ja sisaldavad palju raskeid elemente. 2)sfääriline populatsioon-tähed on vanemad ja sisaldavad palju raskeid elemente. 19.Ketas-suur,ringikujuline,lapik piirkond,mis sisaldab enamuse Galaktika heledatest
Seotud enesesarnasusega. 6. Pakkimisomadused tähtis tehnilistes lahendustes (seoses survetugevusega) ja ka elusorganismide elupaikade asetuse ja ruumi mahutavusega Hierahilised tesselatsioonid keral (ellipsoidil) Maakera katva tesselatsiooniga on probleem nende kujundite (Platoni kehad) sidumisl poolustega, kaardivõrguga, polaarsümmeetriaga jmt. Kolmnurkadel baseeruvad irregulaarsed tesselatsioonid 1. Thiesseni polügoonid. 2. Triangulatsioon kolmnurkade nurgad märgivad olulisi pöörpunkte pinnal. Olulisi joonelemente kujutavad kolmnurkade servad. 3. Traingulatsiooni kolm sammu andmepunktide valik, kolmnurkade genereerimine punkte ühendades, vajalike lisaandmete sisestamine. o Topoloogilised vead 1. Digitaalkaardile esitatavad (formaalsed) nõuded. 2
transporditakse vabrikusse, kus juba on olemas immobiliseeritud RNAP II. Eelisatakse teist mudelit, mille korral arvatakse et RNAP II on immobiliseeritud. • Splaissingu ‘vabrikud’ (=tuuma speklid, splaisingu speklid) Splaissingu vabrikud ehk tuuma speklid on väikesed membraanitud organellid või struktuurid, mis sisaldavad valku. See valk on faktorite reservuaariks, mis osaleb transkriptsioonil ja pre-mRNA protsessingul. Splaissingu vabrikud on irregulaarsed intervallidena esinevad sturktuurid tuumas, mis varieeruvad suuruse ja kuju poolest. Umbes 25-50 speklit esineb ühes imetaja interfaasi tuumas. Speklid koosnevad interkromatiini graanulite klastritest. Splaissingu vabrikud on dünaamilised struktuurid – nii nende valgulised kui RNA-valk komponendid saavad ringelda pidevalt spektite ja teiste tuuma piirkondade vahel olenevalt raku transkriptsioonilisest olekust. Nad asuvad kromosoomi territooriumites, kromatiini
artikli "Ooper ja draama", milles rõhutab motiivivõrgustiku tähtsust. 6. Wagneri vokaalstiil kujutab endast dramaatilise deklamatsiooni ja meloodia sulamit. uus suhe hale ja orkestri vahel: vokaalpartii justukui kasvab välja orkestripartiist, on üks osa sellest Sümfooniline alge (orkestrimaterjal) lahustub draamasse (vokaalpartii+tekst). Miks Wagner ei olnud hea sümfoonik? Ilmselt vajas ta draama konteksti. "Nibelungi.." tekstis kasutab ta algriimi, mitte lõppriimi. Värsiread on irregulaarsed. pole rõhuliste- rõhutute silpide korrapärast vaheldumist, seetõttu laguneb muusika perioodiline struktuur. Sel põhjusel võib siin rääkida nn. muusikalise proosa algmetest (muusikalist proosat arendab edasi Schönberg ~1908 paiku). 7. Gesamtkunstwerk (sünteeskunstiteos). Muusika, teksti, lavategevuse, lavakujunduse, valguse kogumõju vaatajale, vaataja peab muutuma selle kunstilise ja vaimse kogemuse kaudu. 8. Beyreuth. 1872
Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. --- Kulude kirjendamine kuluobjektile: Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga. Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks. Näide: Kulu liigitamine otse- või kaudkuluks sõltub neljast tegurist:
annaabi.ee 
