Müncheni Kunstiakadeemias (1901 1903). Tema Eesti oludes esialgu raskelt mõistetav modernistlik vormikeel ja kogu loomingut läbiv tõsimeelne panteistlik suhe kristlikku traditsiooni kujunes välja sajandivahetusel saksakeelses kultuuriruumis maad võtnud Lebensphilosophie ja eesti muinasusundist pärit lihtsakoeliste kujutelmade omapärase sümbioosina. Tema mõjutajateks sajandivahetuse Müncheni kõigele irratsionaalsele avatud ja sümbolismist küllastatud atmosfääris olid sellised tolleaegse saksa kunstiruumi autoriteedid nagu Franz von Lenbach, Arnold Böcklin, Hans Thoma ja Franz von Stuck. Uuenduslikud liikumised ei läinud mööda ka Kristjan Rauast, kuid 1903. aastal kodumaale jõudnud, pidas ta 7 veel aastakümneid hiljemgi vajalikuks teha Eestis sama, mida tegid A. Gallén-Kallela ja A. Munthe Põhjamaades 1880. aastatel
kes otsib puhast, tõelist mina. Tundub, et sellise tegelase abil on reflektiivsuse äärmuslike võimaluste ja psühhoanalüüsi mõnede aspektide parodeerimise kõrval naeruvääristatud ka isiksusekontseptsiooni, mis kehastub kindlalt defineeritava, iseendaga võrduva ja lõplikult valmi karakterina.) Teo ja tahte vahekordi analüüsides ning olemise ja eetika vahel lõhet nähes läheneb autor irratsionaalsele isiksusekontseptsioonile, mis lahkneb traditsioonilistest karakterikujunduse mallidest ning mida ka karakteri lagunemiseks või koguni kadumiseks on nimetatud. Teose kui terviku raames traditsiooniline karakter siiski säilib, käest kaduda ähvardab see eeskätt eksistentsiaalses situatsioonis või refleksiooniprotsessis. Vetemaa tegelased juurdlevad pingsalt selle üle, kas nende tegu oli vaba tahte tulemus või hoopis mingist seesmisest tundmatust mehhanismilt tingitud
sellest, millisele reklaamteate küljele on selline töötlus suunatud. Võimalik on eraldi välja tuua terve rida konkreetseid mõjustamisvõtteid, mis ei moodusta süsteemipärast kogumit ja mida on raske jaotada mingi üldisema tunnuse alusel liigituvatesse alarühmadesse reklaaminipid. Üldjoontes võime tõdeda, et sõltuvalt sellest, kas reklaamis apelleeritakse arutlusele ja loogikale ning ratsionaalsele tõestamisele või hoopis irratsionaalsele ning tundeelamuslikule mõjutamisele, muutub ka reklaamteate ülesehitus. Teadvuses mõjub reklaam teadmise ja fakti kaudu ning järeldusena ,,kui siis". Reklaami tajumine Lisaks tajupsühholoogia üldistele seaduspärasustele on reklaamipsühholoogias vaja tunda ka spetsiifilisi reklaamteate vastuvõtuga seotud tajumehhanisme. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma.
sajandil ei pea osad teadlased nimetatud distsipliine ,,päris" teaduseks, süüdistades neid spekulatiivsuses. On selge, et antud süüdistust tahtis Freud vältida ning valis selleks oma teooriate tiheda sidumise neuroloogiliste protsessidega. Vältimaks aga mõtlemise erapoolikust teaduslikus paradigmas püstitab Jung õigustatult küsimuse: ,,Millega on õieti põhjendatud ratsionalistliku ning materialistliku maailmavaate püüd ainuvalitsemisele?" Jung püüab leida kohta irratsionaalsele ning vahetule numinoossele kogemusele, mis on religioonilooliselt uuritud tõsiasi. Soovides tasakaalustada materialismi ja idealismi ei saa seega Jung minna Freudi ning Adleri teed. ,,Arstina võiksin ma muidugi kaasa minna nõndanimetatud ,,teadusliku" usutunnistusega, kinnitades et neuroosi sisu ei kujuta enesest midagi muud kui allasurutud infantiilset seksuaalsust või võimutahet. Sel moel seda sisu alla hinnates oleks võimalik paljusid patsiente
annaabi.ee 
