Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele tekstile võimegi öelda, et see teos on nii meisterlik kui ka psühholoogiline. Me saame
(1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse
Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis
aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul. Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele tekstile võimegi öelda, et see teos on nii meisterlik kui ka psühholoogiline
annaabi.ee 
