Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige is...
Veelgi hilisemad uurijad on leidnud et see on äärmiselt ebasobiv sõnapaar sest seda on raske defineerida (ja alates 19. sajandist on vaja teaduses asju lahti seletada). Romantilise iroonia näiteid on väga mitmekesiseid. On mitmeid autoreid kelle puhul võib seda ära tunda: Hoffman, Byron ja A. De Musset. Postromantiline iroonia puudub vastandumine, riooniline ollakse kõige suhtes. ei ole romantiline iroonia. Ironiseeritakse autori suhte üle võimalikkusega. Räägitakse millestki mis on püha, kuid siis võetakse selle suhtes kergelt muigav seisukoht. Valikud jäetakse tegemata. Iroonia positsioon on kahe vahepeal. Byroni iroonia on tihti 19.sajandile iseloomulik iroonia. Iroonia, kus ei tehta üldse mingit valikut. Ühiseks kõigi kolme iroonia tüübi vahel on otsustamatus. Ollakse mitme võimaluse vahel millest ühtegi ei valita. Iroonia on vahendajaks.
kuidas nende endi karm käitumine laste käitumise esile kutsub ja seda säilitab. 17 1.6.5 ,,Teen kõik ainult laste pärast" lõks Selle lõksu valivad need vanemad, kes hoolimata sellest, et on oma suhtes õnnetud, jätkavad laste pärast kooselu, lahendavad laste probleeme ja väldivad omi. Järeltulijad näevad ja õpivad aga seda, et asjadest ei räägita, tundeid ei avaldata, vaieldakse, ironiseeritakse, tülitsetakse, nähvatakse. Sellises peres üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus, et tulevikus ilmnevad tundeelu- või käitumishäireid. 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks See on omane vanematele, kes näevad lapse probleemset käitumist kui eakohast ja loodavad, et see lihtsalt ajaga üle läheb ehk välja kasvab. Enamasti, kui asjadel lihtsalt minna lasta, lähevad nad aja jooksul ikka hullemaks. 1.6.7 Perfektse vanema lõks
Nimitegelane esineb ka novellides. Romaan on üks esimesi moodsaid romaane Eesti ajaloos, kus on näha modernismi ja impressionismi + teistegi Euroopas levinud kunstivoolude mõjusid. Selles on „Noor-Eesti“ programmijooned. 1915 on „Noor-Eesti“ on 10a tegutsenud ja tegelikult on tegevus lõppemas. See romaan on tagasivaade noorusaegsetele vaadetele ja nooreestilistele põhimõtetele – ambivalentne tekst, kus ei deklareerita midagi selgelt, vaid parodeeritakse ja ironiseeritakse varaseid ideid. Romaan on päevikuvormis, kus on palju arutlusi, mis puudutavad kunsti ja ühiskonda. Arutluste tõttu võib pidada seda arutlus- või esseistlikuks romaaniks. Eesti kirjandusloos asetatakse see romaan hoopis suvitusromaani kategooriasse. Sellise kategooria tekste ilmub 20.saj alguses palju: kirjanik/kunstnik on läinud suveks puhkama (nt Lõ-Eestisse) ja räägib, mis seal juhtub ehk kuidas mis on suvitamise sisu. Felix
sõnade instrumenteerimisele ja nende värviassotsiatsioonidele. Eriti Tieck, kes üksikuid salme arvas lähendada võivat ühele või teisele instrumendile, samuti kui üksikuid värve helidele. Romantikute jaoks olul. ka muinasjutt, mis annab fantaasiale vaba voli ning muinasjutus võib näha niisuguste tundmuste ja mõtete allegooriat, mida teisiti raske oleks väljendada. Võimatus kõike hinges pakitsevat sõnas väljendada viis romantikud romantilise iroonia juurde. Ironiseeritakse valminud kunstiteose üle, see ei sisalda ju pooltki seda, mida tahetakse avaldada. Samuti oli romantikuil idee, et inimese mina peab võima ennast juhtida enda soovi kohaselt. Samuti pidavat olema võimalik oma füüsilist olemust muuta. Nende proteusloomus avaldus võimes alatasa üle tõusta niihästi oma mõtteist kui tundmustest. Kui inimene suudab enese üle valitseda, iga silmapilk endale sellest aru anda ning ennast vastupidisesse tundmuste
annaabi.ee 
