tasemele. Kokku küsitleti perioodil 26. oktoobrist 16. novembrini 794 valimisealist kodanikku. Novembris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti. Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. Mina arvan , et see erakond on töökas ja üritab kõigile inimestele head muljet jätta nagu kõik teised erakonnad. Aga üleüldises mõttes nad mulle väga ei meeldi , sest kõik need lubadused mida nad annavad , nendest pooli nad ei täida . See on kõigi erakondade viga , et antakse liigapalju lubadusi mida täita ei suudeta . Riigikogus ei anta nende lubadustele isegi mitte
Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi SDE, · töö ja pereelu paindlikumat ühitamist läbi lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise lubavad IRL, RE, SDE, KE (Keskerakond), EER, 9 · lubatakse toetusi vaesusriskis peredele (SDE, KE, ERL) ja tahetakse suurendada universaalseid toetusi (SDE, KE, EER), aga puuduvad täiendavad toetused läbi maksusoodustuse, · SDE lubadused lastega perede toetamiseks ja EERi kodanikupalk ka lastele on kõige ambitsioonikamad ja tähendaksid riigi eelarvele kõige suuremaid täiendavaid kulusid. Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi andnud SDE, kes näevad ka perepoliitikat prioriteetse suunana oma valitsemisplatvormis. Teiste erakondade valmislubadused on aga vähemkonkreetsed,
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p
Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil
toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
ohtu satuvad. IRL on seisukohal, et kui me tahame, et rahvas kestaks ja lapsi sünniks, siis me peame emade tööd senisest rohkem hindama. Me peame tagama peredele kindlustunde, tõstma ausse suured pered ja pereväärtused ning olema valmis selle nimel ka reaalselt raha kulutama. Me usume, et laste kasvatamine on tähtis töö ja oleme seepärast välja pakkunud ja ellu viinud vanemapensioni. IRL on veendunud, et hea haridus annab inimestele võrdsemad võimalused oma elu puudutavate otsuste vastutustundlikuks tegemiseks ja aitab kasvatada rahva heaolu ja jõukust. Seetõttu oleme välja pakkunud ja ellu viinud tasuta kõrghariduse. Oleme ka veendunud, et hea hariduse peamiseks eelduseks on head õpetajad. IRLi arvates on igati loomulik, et meie inimesed õpivad välismaal, liiguvad maailmas ringi vabade kodanikena ning rikastavad Eestit mujalt saadud oskuste ja kogemustega. IRL soovib Eestis
tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest. Siiski Eesti energiastrateegia mõistmiseks piisab ka ühest, kokkuvõtvast Energiamajanduse riiklikust arengukava aastani 2020, kus koondatakse nii eelpool nimetatud, kui ka teiste Eesti energeetikale olulist mõju omavate arengukavade sisu. Säästva arengu seisukohad, mis hõlmavad ka taastuvatel loodusressurssidel põhineva energia tootmise osakaalu kasvu on Eesti jaoks väga olulisteks saanud nii kohaliku energiatootmise mitmekesistamise, kui ka Euroopa poolt nõutud kasvuhoonegaaside vähendamise nõude täitmiseks. Nagu eelmises peatükis välja toodi, siis Eesti on eesmärgiks võtnud aastaks 2020 aastaks jõuda 25% taastuvate energiate osakaaluni primaarenergia lõpptarbimises. Kuna Eesti jõgede hüdoenergeetika potentsiaal on suures osas juba rakendatud ning päikesepaneelide tehnoloogia on hetkel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
i i i käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Valitsusliit peab oluliseks igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat suurendamist tervislike eluviiside väärtustamisel ja haiguste ennetamisel. Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit: 12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu; 13) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes; 14) karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle; 15) tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Energiapoliitika Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja
i i i käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Valitsusliit peab oluliseks igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat suurendamist tervislike eluviiside väärtustamisel ja haiguste ennetamisel. Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit: 12) suurendab terviseedenduse programmide mahtu; 13) propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes; 14) karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle; 15) 25 tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise üle; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Energiapoliitika Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja
Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 3.Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine vaks maakaitsestruktuuriks. 4.Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirne va tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maades. 5.Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 6
terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond
koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt. Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel. 3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot.
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust. Lubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Kampaania kulud Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas · telereklaamile 8,6 miljonit krooni · trükistele 3,5 miljonit krooni · ajalehe- ja ajakirjareklaamile 3 miljonit krooni · raadioreklaamile ligi miljon krooni · muudeks reklaamikuludeks (valdavalt tööjõukuludeks ja reklaamkingitusteks 8 miljonit krooni · suhtekorralduseks ligi pool miljonit krooni
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
kahtlus, et kas süüdistus on täiesti alusetu või on sellel süüdistusel mingisugune põhi all. Katrin Aava: „Inimene, keda sel moel rünnatakse, ei pea mitte alati ennast kõvahäälselt õigustama ja kaitsma, kasulikum oleks ründajat ignoreerida, kuna vasturünnak ainult võimendab probleemi (Aava 2003: 72).“ Poliitikas kerkib valetamist kõige rohkem esile just vahetult enne valimisi, kus lubatakse kõigile kõike ja loodetakse, et inimestel lähevad ühel hetkel need lubadused meelest ära. (Aava 2003: 72) Tihti kasutatakse demagoogiavõttena „vahevagunit“ või „mädaõuna“. Need kujutavad endast olukorda, kus tõestele väidetele sokutatakse mõni vale sisse ja loodetakse, et lugeja ei märka seda, kuna kogu muu räägitav jutt on õige (Aava 2003: 72). Kaartide segamine ja teabe kalevi alla panek kujutab endast info osalist endale hoidmist ehk demagoog ei avalikusta kogu tõde. Selle meetodiga saab kõneisik jätta endast hea mulje,
Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme, jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga, edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi kohta, juhatada noor leheküljele www.valimiskompass.ee. Minu arvates oleks kõige tõhusam see kui keegi tähtis isik kuskilt noortekogust tuleks kooli jutustama lähemalt sellistest asjadest ja et too seletaks ära nii hästi ja lihtsalt
vajalikuks pidada. Näiteks kuulub kabineti koosseisu ka USA suursaadik ÜRO juures. (The White House; Gitelson jt, 1996, lk. 245) Mõnes mõttes võib valitsuskabineti jagada nii-öelda sisekabinetiks, kuhu kuuluvad peamiste nõuandjatena üldiselt välis-, kaitse-, rahandus- ja kohtuminister, ning väliskabinetiks, mille moodustavad pigem klientuurile suunatud ministeeriumide juhid. Viimaste all peetakse silmas valdkondade nagu tervishoid ja hoolekanne, haridus, töö, põllumajandus, transport jms ministreid, kes on presidendiga otsekontaktis enamasti harva. (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Olgugi et kabineti funktsioneerimine peaks eelkõige võimaldama erinevate poliitikate elluviimise üle diskuteerimise ning kordaminekute jagamise presidendi ning ministrite vahel, on kabinet kollektiivse organina enamasti siiski ebaefektiivne ning esile võib kerkida vastuolusid, kuna iga
tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv
Eestile antud majanduspoliitilistes soovitustes rõhutas Euroopa Komisjon vajadust uue töölepinguseaduse kiireks rakendamiseks ning efektiivsete tööjõuturu meetmete elluviimist. Komisjoni raporti hinnangul peaks Eesti tööjõupoliitika jõuliselt toetama tööjõuturu kohandumist uute majandusoludega. Raport juhib tähelepanu, et kogu Eesti majandus vajab kiireid ümberkorraldusi, et toetada ressursside koondumist ekspordisektorisse. «Uurimis ja arendustegevus, innovatsioon ja haridus vajavad jätkuvaid investeeringuid, et teha tasa konkurentsivõime kaotus tööjõumahukates sektorites,» märgib raport. «Tööjõuturg nõuab märksa suuremat keskendumist aktiivsetele tööjõuturumeetmetele ja elukestvale õppele, et vastata kaasaegsetele vajadustele.» Komisjoni hinnangul vajavad erilist tähelepanu just eakad ja noored töötajad, kelle muutuvad majandusolud panevad kõige suurema löögi alla.
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab va
Ükski pereisa ei ole nii loll, nagu see seal antud reklaamis. Kindlasti ei meeldi see inimestele, kes ei salli korralagedust ja räpasust. Mõjutusvõtedest on kasutatud kindlasti valget värvi riideid, mille peal on hea näha kohe mustuse jälgi. Ma arvan, et seda reklaami saaks paremaks, kui mitte nii palju korralagedust seal ei oleks. (Pesupulbri reklaam) 3. Selles reklaamis on välja toodud Keskerakonna plussid ja Reformierakonna miinused. Tabelis on toodud lubadused, mida Keskerakond suudab ja Reformierakond ei suuda. Toon mõned näited: Palgad 25 000 krooni kuus: Keskerakond JAH, Reformierakond EI. Ravijärjekorrad lühemaks: Keskerakond JAH, Reformierakond EI. Tasuta kõrgharidus: Keskerakond JAH, Reformierakond EI. Reklaami lõpus on öeldud, et Reformierakond mõtleb enda peale, aga Keskerakond mõtleb sinu peale. „Vali rikas riik ja parem palk!“ See reklaam on minu arvates väga halb, sest antud reklaamis on võrreldud kahte
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse koosseis: Andrus Ansip (R) Pea
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
· Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
