Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps.
kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04/03/08 18.55) 20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised) Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond. Haigeid tohterdasid ka preestrid, eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920). 1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik. Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse. (http://www.kihnu.ee/ajalugu_pikalt.html) 04.03.08. 18.59 Nüüd, kui lugesin selle teema põhjal palju materjali võin ka oma arvamuse kirjutada. Ma arvan et, 1905. aastat Eestis nimetada ka vabariikide aastaks, sellepärast umbes poolesajas kohas kuulutati oma vabariik välja
Investeerimisvõimaluste puudumise tõttu tuli suur osa laekuvast rahast paigutada riiklikesse sõjalaenu väärtpabereisse. Sõjasündmused. 1915 liikusid Saksa väed kiiresti itta, hõivates Leedu ja osa Lätist, lahingud käisid Riia lähistel. Lätist saabus kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, suurendades Eesti majanduse koormatust. Eriti keeruliseks kujunes olukord Lõuna-Eestis, kuhu valgus põgenike põhimass. 1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, mis tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte, et hävitada seal baseeruv Vene eskaader. Tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Kardeti dessanti. Pärnus lasti paanikasse sattunult õhku saksa aktsiaseltsile kuuluv ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ja kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega. Sõjavägi Eestis
äriomanikele ja talupidajatele suuri kasumeid. Sõjasündmused -Lätist saabus Eestisse kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, suurendades Eesti majanduse koormatust. -Põgenikud tuli majutada, kindlustada toidu ja kõige hädavajalikumate tarbeesemetega, leida neile tööd jne. -Eriti keeruliseks kujunes olukord Lõuna-Eestis, kuhu valgus põgenike põhimass. -1915.a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad. -Nad tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte, et hävitada seal baseeruv Vene eskaader. -Operatsiooni käigus tulistati suurtükkidest Kuressaaret ja Pärnut. -Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist. -Selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ning kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. Sõjavägi Eestis. -Sõja vältel käisidki ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks.
Sõjatehnika ja materjalide kaotamine põhjustas Venemaal kriisi, mehed saadeti lahingusse sõjatehnikata. Teised riigid olid suutnud oma tööstuse kiiremini ja efektiivsemalt tööle panna ja said sõjatehnika puudusest üsna kiiresti üle. Näiliselt oli Hindenburgi plaan ülimalt edukas. Strateegilisel tasandil aga oli ta läbi kukkunud. Eesmärk Venemaad separaatrahule sundida ebaõnnestus. Aug 1915 toodi Läänemerele välja Sa merelaevastiku peajõud. Need tungisid läbi Irbeni väina (Kura kurk), võtsid enda alla Kuressaare ja Pärnu. Tekkis paanika nii tsiviilelanike kui Ve väejuhtide seas. Kardeti ka Sa maavägede sissetungi. Tegelikult midagi sellist isegi ei kavandatud. Pigem oli tegemist luureretkega. Pärats Kuressaare ja Pärnu pommitamist Sa sõjalaevad lahkusid. Ometi hakati Kuressaarest ja Pärnust evakueeruma. Õhku lasti ka Waldhoffi tselluloosivabrik. Hirmude levikule aitas kaasa ka Ve sõjavägede juhtkond
annaabi.ee 
