minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm, kuulsusrikas surm. Achilleus valis lõpuks pika ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Ja nii olid kõik sõdalased koos. Juhtima asus Menelaose vend Agamemnon. Põhjatuul ei lasknud laevadel sadamast väljuda. Oli vaja tuua jumalannale ohver. Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine
16.Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce’i romaanis „Ulysses“ James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18.osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Nt esimene osa „Telemachos“ teine osa „Nestor“ jne. 17.Saksamaa romantisimi autoritest ja nende antiigiteemalisted teosed. Näited. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennakesed Schlegelid, Goethe „Iphigineia Taurisest“ Heinrich von Kleist „Penthesileia“ 18.Antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel. Keskajal otsiti tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika.
karistamata tagasi ja viis ta laevale. Kuid torm suunas nad hoopis Egiptusse. Alles seitsme aasta pärast pääsesid nad Spartasse tagasi. Väga halvasti läks Menelaose vennal Agamemnonil. Need kaks venda olid abielus kahe õega: Agamemnoni naine Klytaimestra oli ilusa Helena kaksikõde. (Mõlema naise ema oli kurikuulus Leda, kes oli luigeks moondunud Zeusist ilmale toonud kaksikud pojad.) Klytaimestra ei suutnud mehele andestada tütre Iphigineia ohverdamist Aulises. Naine tappis Agamemnoni, kui mees koju jõudes vannis kümbles. G. Romano Raffaeli eskiisi järgi. Borgo Nuovo tulekahju (Aeneas põgenemas Troojast). Fresko. Vatikani loss. Trooja kangelane AINEIAS 1 (roomlaste Aeneas [ääneas]) pääses põlevast Troojast tänu Aphroditele, kes oli sangari lihane ema. Kui Trooja kreeklaste kätte langes, juhatas jumalanna pojale ohutu paiga, mille kaudu põlevast linnast põgeneda
seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse venna ja Agamemnoni onu, poeg Aigisthos, keda ta ei saatnud isegi siis minema, kui Agamemnon Trooja alt tagasi jõudis. Rahvas teadis muidugi kõike. Palee õuele veeres kaarik, kus kuninga kõrval
annaabi.ee 
